Keskliit pakub talunikele äraoleku ajaks asemikke

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud loomakasvatajad ei ole saanud endale juba aastaid puhkust või tõvevoodisse heitmist lubada, sest lehma lüpsmata jätta ei või. Asendusteenus pakub sellisteks puhkudeks lahendust, kuid Viljandimaa talunikud pole selle vastu seni suurt huvi ilmutanud.
Paljud loomakasvatajad ei ole saanud endale juba aastaid puhkust või tõvevoodisse heitmist lubada, sest lehma lüpsmata jätta ei või. Asendusteenus pakub sellisteks puhkudeks lahendust, kuid Viljandimaa talunikud pole selle vastu seni suurt huvi ilmutanud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestimaa talupidajate keskliit otsis eelmisel neljapäeval lõppenud konkursiga Viljandimaale kolme inimest, kes talunike puhkuse või haiguse ajal looma- ja põllupidamise oma õlgadele võtaksid.

Asendustalunikuks ei sobi mõistagi igaüks. Töökuulutuses nõuti kandideerijatelt põllumajandusharidust, kohusetunnet, diskreetsust, lüpsmis- ja traktorijuhtimisoskust, isiklikku autot ning veel palju muud.

Muidugi ei pea iga asemik oskama nii loomi talitada kui vilja koristada, kuid mida mitmekülgsem ta on, seda parem.

Raske töö eest pakutakse brutotasu 5.26 eurot tunnis ehk normaaltööaja puhul 926 eurot kuus. Suurem osa sellest summast tuleb Eesti riigilt ja talupidajate keskliidult, umbes 20 protsenti jääb asenduse soovija omaosaluseks.

Talupidajate keskliidu asendusteenistuse direktor Riina Kaldaru ütles, et asendajana võivad töötada nii naised kui mehed, ehkki viimati nimetatuid nõutakse rohkem, sest nad saavad hakkama ka füüsiliselt raskete ülesannetega.

Mujalt Eestist saadud kogemused näitavad, et tööd asemikele jagub ja seda, et normtunnid täis ei tule, ei maksa karta.

Riina Kaldaru tõdes, et kolmele Viljandimaal pakutavale kohale kandideerijate hulgas oli neidki, kel nõutavat haridust polnud, ja seetõttu on valik suhteliselt väike.

Ka teenuse tellijaid on seni maakonnas vähe olnud, ehkki teistes piirkondades tegutsevate asendajatega oleks võimalik olnud siinseid talunikke juba varem aidata. Kaldaru rääkis, et näiteks Põhja regioonis kasutab asendussüsteemi pidevalt üle 200 taluniku, Viljandimaal on olnud aga vaid üksikuid tahtjaid ja nendegi hulgas leidunud sääraseid, kes töö eest maksmata jätsid.

«Kunagi tegime Viljandimaal õppepäeva, kus osales 20 inimest, ja peaaegu kõik nad olid asendajast huvitatud,» lausus ta. «Tellimusi pole aga kahjuks tulnud.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles