Kollatõbi ei näita Viljandis veel taandumise märke

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Viljandi haiglasse pöördub endiselt iga päev kollatõppe haigestunuid ning arstide veendumust mööda ei saa öelda, et tõve levikule oleks piir pandud. Lisaks on apteekidest lõppenud vaktsiin.

«Olulist muutust ei ole,» tunnistas eile hommikul Viljandi haigla ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas.

Et üleüldist laste vaktsineerimist A-hepatiidi vastu kavas ei ole, võib haigus levida pikka aega. «Kui ei vaktsineerita, tilgub haigestunuid veel aasta või paar,» hindas Kallas olukorda.

Eesti apteekides suure nõudluse tõttu praegu vaktsiini saada pole. Kui varasematel aastatel küsiti A-hepatiidi vaktsiini Viljandi apteekidest mõnel üksikul korral, siis eelmisel nädalal osteti seda peaaegu kõigist apteekidest iga päev.

Vaktsiin sai otsa

Ravimite hulgimüügiga tegeleva osaühingu Apteekide Koostöö Hulgimüük juhataja Tiiu Jüriado tunnistas, et vaktsiin on laost otsa saanud.

Ravimitootja GSK meditsiinijuhataja Toomas Pruunsild ütles rahvusringhäälingule saadetud e-kirjas, et suurenenud nõudluse tõttu on A-hepatiidi vaktsiini osas tarneauk. «Olukord peaks lahenema järgmise nädala teisipäevaks, mil hulgimüüjatel on piisavalt vaktsiini ladudes, et apteekide tellimusi rahuldada,» kirjutas Pruunsild.

Eilseks oli Viljandi haiglas kollatõbe diagnoositud juba ligi 40 korda. Mati Kallase sõnul on palju neid, kes ei saa aru, et on haigestunud, ja põevad A-hepatiidi läbi ilma konkreetsete vaevusteta. Sellised inimesed on teistele kõige ohtlikumad, sest nad nakatavad ümberkaudseid.

Kõige ohustatumad on arsti selgitust mööda lapsed. Samas põevad nemad haiguse läbi kõige leebemalt ning mõnel juhul polegi aru saada, et laps oleks haige.
Haigestunute seas on ühtlaselt inimesi kõigist vanuserühmadest.

Maavalitsus informeerib

Eile pärastlõunal kogunes maavalitsuses A-hepatiiti haigestumise ennetamise töörühm. Maavanem Lembit Kruuse juhtimisel vaadati üle praegune olukord ning tõdeti, et haiguse levikut ei saa piirata meditsiiniliste vahenditega. «Ennetada tuleb organisatsioonilise tööga,» lausus Kruuse.

Ohust on teavitatud kõiki lasteasutusi, kauplusi ja omavalitsusi. «Uurisin ühest kauplusest, mida nad tegid pärast seda, kui meilt info said,» rääkis Lembit Kruuse. Vastuseks kuulis ta, et kaupluse töötajad oli kogutud koosolekule, kus neile veel kord räägiti üle kehtivad hügieeninõuded.

«Haiguskoldeid on praegu nakatunute näol palju, aga kõik inimesed ei haigestu,» rääkis maavanem. «Tulemüürina seisavad need inimesed, kes täidavad korralikult hügieenireegleid.»

Info, et apteekides ei jätku vaktsiini, tuli ootamatult. «Me ei osanud seda ette näha,» tunnistas Kruuse. Samas õpetab see juhtum maavanema hinnangul riiki edaspidiseks.

«Apteegid on eraettevõtted ja nemad ei saa tagada täielikult meie turvalisust,» selgitas Kruuse. Seetõttu oleks A-hepatiidi ennetajate meelest mõistlik, kui riik tagaks, et kogu aeg on olemas teatud hulk vaktsiini.

Apteekritel ei ole oma selgituse kohaselt võimalik vaktsiini igaks juhuks suurel hulgal sisse osta, sest see säilib lühikest aega ning on kallis. Üks vaktsiinidoos maksab üle 30 euro ja perearstidelt maavalitsusse jõudnud info järgi on paljud vaktsiinist loobunud hinna tõttu.