Külaelanikud tõid Tuhalaane kaardile

, gerly.lehtmets@sakalakirjastus.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhalaanes suvepäevi pidanud Rauta Ruuki inimesed tahtsid küla heaks midagi teha ja nii kogunes vana kalmistut korrastama mitusada inimest.
Tuhalaanes suvepäevi pidanud Rauta Ruuki inimesed tahtsid küla heaks midagi teha ja nii kogunes vana kalmistut korrastama mitusada inimest. Foto: Enn Sarv

Sel suvel kandsid Tuhalaane ja ümberkaudsete elanike aastatepikkused pingutused viimaks vilja: edukas koostöö tegi Eestimaa väikesest, 124 elanikuga külast paiga, kust lihtsalt ei tohtinud puududa.

Tuhalaane lähistel asuva Kopra talu peremehe Rudo Puksi jutu järgi muutus küla mõnel suvepäeval lausa üle-eestiliseks keskuseks. «Oli nädalavahetusi, mil siin oli korraga kolm suurüritust: näiteks Kopra talus peeti Isamaa ja Res Publica Liidu suvepäevad, Tuhalaanes Rahvaliidu suvepäevad ja Nuutsaku järve ääres suured noorte suvepäevad,» rääkis Puks.

Pilt on kirju

Külavanem Enn Sarve sõnul meelitas Tuhalaane peale kinniste ürituste tänavu suvel rahvast ligi ka pealtvaatajatele mõeldutega. Juba ainuüksi jaanitulel käis tema hinnangut mööda 700—800 inimest. Rukkimaarjapäeval leidis aset Mikk Sarve kontsert, «Kaunite kohtade kontserdi» sarjas esines ansambel Jäääär ja Pisieuropeade etendusel astus Karksi valla kultuurikeskuse noorte tantsuansambli Samm Sassis kõrval üles ka Portugali folkloorirühm.

«Käsitöötegijatel oli võimalik osaleda suvises keraamikalaagris. Kopra talus suvepäevi pidavad Rauta Ruuki inimesed soovisid ühtlasi teha midagi Tuhalaane küla heaks ja meil tuli leida rakendus umbes 300 inimesele. Korrastasime üheskoos kohaliku kalmistu vana osa,» loetles Sarv ettevõtmisi, mis meelitasid külla hulga huvilisi ning milles kohalikud kaasa lõid.

Rudo Puksi ja Enn Sarve kinnitust mööda pole olnud lihtne väikesesse Viljandimaa külla selliseid üritusi tuua — selleks on enam kui tosin aastat pingutatud. «Nüüd on lõpuks saavutatud koostöö, mis väärib ka laiemat tähelepanu,» on Puks uhke.

Põhiline ürituste koordineerija on Sarve jutu järgi Tuhalaane külamaja, kus saadakse kokku ja tehakse plaane. Kui kellelgi on tulnud huvitav mõte, arutatakse see koos läbi, leitakse parimad lahendused ning jagatakse ülesanded. Et koorem oleks ühele inimesele liiga raske kanda, tegutseb sealkandis mitu mittetulundusühingut, mis aitavad jõudumööda külaelu edendamisele kaasa.

«Üritusi toetavad mittetulundusühingud Tuhalaane, Jalgpalliklubi Karksi, Tuhalaane Kiriku Toetuskogu ja hiljuti asutatud Suurekivi Serval. Kirjutatakse ühiselt projekte ja tehakse need koos teoks,» kiitis külavanem kogukonda.

Kõik kohalike kaudu

Enn Sarv kinnitas, et suvised suured ja väiksemad üritused on leidnud tee Tuhalaande kohalike või kunagi siinkandis elanud inimeste kaudu. «Meie külas elab tuntud muusikuid ning Kirikumäe kontserdid on korraldatud nende tutvuste varal. Hulk üritusi on muutunud juba traditsiooniliseks,» sõnas Sarv.

Ja tõepoolest: kes vaevub tausta uurima, näeb isegi, et ansambel Jäääär esines tänavu Tuhalaanes juba neljandat korda ja rukkimaarjapäeva kontserti korraldati külas muusik Jaak Tuksami eestvõttel kolmandat korda. «Esinejad on öelnud, et neile meeldib siia tulla. On pakutud ka lisakontsertide võimalusi,» ei varjanud külavanem oma uhkust.

Sugugi kõik küla traditsioonilised üritused ei ole siiski külaliste kanda, sest Tuhalaane väärtustab ennekõike kohalikke asukaid. Külavanem võtab vabariigi aastapäeval presidendi kombel vastu aktiivseid külaelanikke, et neile tunnustust avaldada. Lapsi ja peresid peetakse Enn Sarve sõnul meeles ka lastekaitsepäeval ja jõulude ajal. Tänavu valitakse esimest korda Tuhalaane aasta isa.

Erinevalt paljudest teistest küladest tähistatakse Tuhalaanes igal aastal üheskoos rahvakalendri tähtpäevi: vastlapäeva on peetud juba mitu korda ning aastale paneb punkti jõulu- või aastalõpupidu.Ometi rõhutab Enn Sarv, et külarahvale peab tegevust jaguma ka ajaks, kui ühtegi püha ei ole. Siinkohal tuleb appi sport.

«Sel aastal tuleb juba üheksas Kirikumäe jooks. See sarnaneb Viljandi Trepimäe jooksuga, kuid meil pole treppe kusagilt võtta. Kaks aastat oleme korraldanud ühenduse Kodukant Viljandimaa suveolümpiat,» rääkis Sarv.

Ühtlasi on kohalikel olnud kahel aastal võimalik osa saada kevadisest linnuvaatluspäevast. Traditsiooniks tahetakse muuta Tuhalaanes kunagi tegutsenud või seniajani tegutsevate muusikute kokkutulek. Esimest korda leidis see aset 2009. aastal, mil pillimehi ja lauljaid kogunes suisa 30.

Neljandat aastat käib iga nädal koos külamaja juures tegutsev käsitööring ja kord kuus tehakse ühine köögitund. Lisaks osalevad sealsed inimesed Enn Sarve ütlemist mööda aktiivselt nii oma valla kui kogu riigi laatadel, messidel ja festivalidel. Koostöös seltsi, külamaja ja külavanemaga võetakse Tuhalaanes vastu Eesti ja välismaa kõrgeid delegatsioone.

Ringide ja projektide toel

Suure panuse küla ja kogukonna arengusse on Enn Sarve kinnitust mööda andnud külamaja juures tegutsev käsitööring. «Kui vajame kellegi tunnustamiseks häid mõtteid või kingiideid, leiame lahenduse ühiselt. Käsitööringi liikmed aitasid sisustada laste jõulupeoks jõuluvana kingikoti ning kujundasid vabariigi aastapäeva vastuvõtuks tänukirjad ja valmistasid pildiraamid,» kiitis külavanem.

Igal kevadel korraldatavatest heakorratalgutest võetakse Sarve sõnul meelsasti osa. «Suur asi on seegi, kui igaüks hoiab korras oma koduümbruse. Küla arengukava on koostatud kohalike ettepanekutele tuginedes ja me lähtume sellest. Ka projektide kirjutamiseks on vaja arengukava,» rääkis Sarv.

Tuhalaanes on palju ära tehtud projektide ja fondide toel — just tänu nende rahale on võimalikuks saanud mitu traditsioonilist üritust. Palju toetab Tuhalaanet külavanema jutu järgi ka omavalitsus, kes on taganud mahukatele projektidele omaosaluse.

Väikeprojektide omaosaluseks vajaminev on teenitud käsitööringi abiga: ühiselt valmistatud keraamikaesemed, õmblustööd ja kudumid müüakse laatadel maha ning raha investeeritakse projektidesse. Ühtlasi tehakse palju vabatahtlikku tööd.

«Maarahva kukkur on üsna õhuke, seepärast tuleb meil leida vahendeid, et inimesed saaksid osaleda üritustel võimalikult vähese osalustasuga. Raha määrab paraku palju. Neil, kes soovivad tulla kogu perega, sõltub osalemine suuresti sellest, kui palju on vaja ürituse eest tasuda,» nentis Enn Sarv. Külaelanikud on püüdnud projekte kirjutades jälgida, et oleks piisavalt raha headele esinejatele maksmiseks.

Muret teevad külamaja väikesed, ajale jalgu jäänud ruumid. Plaanis on ehitada uus hoone, kuid sellega läheb aega.

Tegevus jääb silma

Kohalikud inimesed on Enn Sarve jutu järgi aktiivsed osalema võistlustel, millega otsitakse laagri- ja esinemispaiku. Muu seas võttis Tuhalaane osa aasta küla ja Eesti mõnusaima küla konkursil.

«Sellistel võistlustel osaledes ei pea me tähtsaks ennekõike võitu, vaid pigem võimalust näidata, kui palju oleme suutnud viimastel aastatel oma küla heaks ära teha,» ütles Enn Sarv. Tema sõnul räägivad need, kes on Tuhalaanes käinud, sealsetest tegemistest teistelegi ja nii jõuab sõnum külast kaugele.

Turustusinimest, kes pakuks Tuhalaanet välja kui ideaalset puhkamiskohta, külal ei ole. Teavitustööd tehakse meeskonnaga ja ürituste tarbeks. Külavanema kinnitust mööda on paljud delegatsioonid leidnud Tuhalaande tee tänu lähedal asuvale Kopra talule.

«Suvepäevalised tulevad ümbrusega tutvuma ja nii meid leitaksegi. See on üks võimalus end Eesti kaardile saada,» rääkis Sarv. Tema jutu järgi tehakse kohalike asutustega tihedalt koostööd ja soovitatakse võimaluse korral alati oma inimesi.

Külavanem ütles, et Tuhalaane arendamisse annavad panuse kõik sealsed elanikud. Neid, kes millegagi aidata saavad, on palju ja Tuhalaanes elab mitme eluala esindajaid. Just neile on küla Enn Sarve sõnul suurima tänu võlgu. «Inimesi, kes teevad oma tööd südamega, on palju ja nendeta ei saaks me hakkama,» kinnitas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles