Keskliit pakub talunikele äraoleku ajaks asemikke

Paljud loomakasvatajad ei ole saanud endale juba aastaid puhkust või tõvevoodisse heitmist lubada, sest lehma lüpsmata jätta ei või. Asendusteenus pakub sellisteks puhkudeks lahendust, kuid Viljandimaa talunikud pole selle vastu seni suurt huvi ilmutanud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestimaa talupidajate keskliit otsis neljapäeval lõppenud konkursiga Viljandimaale kolme inimest, kes talunike puhkuse või haiguse ajal looma- ja põllupidamise oma õlgadele võtaksid.

Asendustalunikuks ei sobi mõistagi igaüks. Töökuulutuses nõuti kandideerijatelt põllumajandusharidust, kohusetunnet, diskreetsust, lüpsmis- ja traktorijuhtimisoskust, isiklikku autot ning veel palju muud.

Muidugi ei pea iga asemik oskama nii loomi talitada kui vilja koristada, kuid mida mitmekülgsem ta on, seda parem.

Raske töö eest pakutakse brutotasu 5.26 eurot tunnis ehk normaaltööaja puhul 926 eurot kuus. Suurem osa sellest summast tuleb Eesti riigilt ja talupidajate keskliidult, umbes 20 protsenti jääb asenduse soovija omaosaluseks.

Talupidajate keskliidu asendusteenistuse direktor Riina Kaldaru ütles, et asendajana võivad töötada nii naised kui mehed, ehkki viimati nimetatuid nõutakse rohkem, sest nad saavad hakkama ka füüsiliselt raskete ülesannetega.

Mujalt Eestist saadud kogemused näitavad, et tööd asemikele jagub ja seda, et normtunnid täis ei tule, ei maksa karta.

Proovipäev teeb tuttavaks

Riina Kaldaru tõdes, et kolmele Viljandimaal pakutavale kohale kandideerijate hulgas oli neidki, kel nõutavat haridust polnud, ja seetõttu on valik suhteliselt väike.

Ka teenuse tellijaid on seni maakonnas vähe olnud, ehkki teistes piirkondades tegutsevate asendajatega oleks võimalik olnud siinseid talunikke juba varem aidata. Kaldaru rääkis, et näiteks Põhja regioonis kasutab asendussüsteemi pidevalt üle 200 taluniku, Viljandimaal on olnud aga vaid üksikuid tahtjaid ja nendegi hulgas leidunud sääraseid, kes töö eest maksmata jätsid.

«Kunagi tegime Viljandimaal õppepäeva, kus osales 20 inimest, ja peaaegu kõik nad olid asendajast huvitatud,» lausus ta. «Tellimusi pole aga kahjuks tulnud.»

Kaldaru meelest võib Viljandimaa talunike passiivsuse taga olla kartus oma majapidamine ja loomad võõrale inimesele usaldada. Selle vastu aitab asendusteenistuse direktori hinnangul see, et esimese, väljaõppepäeva töötavad alaline ja ajutine talunik koos. «Kui siis on näha, et üldse ei sobi, on võimalik loobuda.»

Ära sõites süda valutab

Nii piimakarja pidava kui põldu hariva Kissamärdi talu peremees Väino Viidebaum leiab asendustalunike süsteemi väga vajaliku olevat, kuid ise ta seda kasutama ei kipu.

«Kunagi proovisin, ent asendaja ütles, et tema usulistel põhjustel laupäeviti ja pühapäeviti ei tööta,» meenutas Viidebaum. «Aga talutööd tehes ei saa ju kalendrisse vaadata!»

Seepärast püüab Kissamärdi talu oma jõududega hakkama saada ja keegi perekonnast on alati kohal.

«Kohe, kui päevaks või paariks kodust ära lähed, hakkab süda valutama ja siis tavaliselt midagi juhtub kah,» on Viidebaum kogenud. «Mul on praegu võimalus minna kuuks ajaks Uus-Meremaale, aga jääb sõitmata.»

SIHTRÜHM
Asendusteenus on mõeldud loomapidajatele.
• Eelmise majandusaasta netokäive ei tohi ületada 958 000 eurot ning keskmine töötajate arv olla üle kuue.
• Riik toetab asendamist kuni 28 puhkepäeva ja kuni 21 haiguspäeva aastas.
Allikas: www.taluliit.ee