Harri Taliga: Džentelmenide kokkulepe

Harri Taliga

FOTO: Peeter Langovits

TÖÖLEPINGUSEADUSE eelnõu, mille teksti ametiühingud, tööandjad ja valitsuse esindajad jüripäeval kokku leppisid, on nüüd riigikogus. Parlamendi õiguskomisjon lõpetas opositsioonierakondadelt laekunud 126 muudatusettepaneku arutelu.


Nende ettepanekutega tutvudes avastas aga ametiühingute keskliit üllatusega, et valitsus oli ühepoolselt muutnud eelnõu nelja sätet, halvendades töötajate olukorda. Ometi oli ta kevadel kinnitanud, et kokkulepitud teksti muudetakse vaid juhul, kui sellega on nõus kõik kolm osalist.



ON PEHMELT öeldes kummaline, et valitsuse esindajad otsustasid kuritarvitada partnerite usaldust ja proovisid kasutada lihtlabast pettust, käitumist, mis ei üllataks pisisuli puhul. Enesestmõistetavalt avaldas ametiühing säärase teguviisi vastu teravat protesti ning nõudis kokkulepitud sõnastuse taastamist.



Valitsuse väited, nagu oleks tegu olnud vaid keelelise toimetamisega, ei vasta tõele. Ametiühingute protesti õigustatust kinnitas selgelt parlamendi juriidilise osakonna hinnang, milles võrreldi kõnealuse nelja sätte sõnastust.



Sisuliselt soovis valitsus muuta kevadist kolmepoolset kokkulepet, kuid ainult nende teemade osas, mis on talle olulised. Ametiühingute tõstatatud töötajatele tähtsate küsimuste arutelust valitsus ja tööandjad keeldusid.



Nüüdseks on töötajate õigusi kaitsvad sõnastused siiski leitud — need said õiguskomisjoni heakskiidu 1. detsembril. Teadaolevalt on töölepinguseaduse eelnõu teine lugemine kavas lõpetada 10. detsembril ning seadus vastu võtta nädal hiljem.



On üsna tõenäoline, et üle hulga aja kasutab opositsioon venitamistaktikat ehk võtab teise lugemise lõpetamisel iga muudatusettepaneku hääletamise eel kümneminutise vaheaja. Hääletades sellise tempoga, kulub saja ettepaneku menetlemiseks parimal juhul kuusteist tundi.



VALITSUSE ETTEPANEKUL lepiti aprillis kolmepoolselt kokku, et uus seadus jõustub aasta pärast selle vastuvõtmist ehk 2010. aasta algul. Siingi taganesid poliitikud kokkuleppest ning parlamendi õiguskomisjonis hääletasid kõik valitsusliidu esindajad selle poolt, et seadus rakenduks 2009. aasta juulist.



Ametiühingute keskliit ei nõustu seaduse varasema jõustamisega, sest selleks pole võimalust ega ka vajadust.



Mis siis takistab seaduse varasemat jõustamist?



Esiteks peaks olema elementaarne, et valitsus täidab kõik endale võetud kohustused, sealhulgas tõstab jõustamishetkeks poole alampalgani riigi töötutoetuse. See punkt on lahutamatu osa kevadisest kokkuleppest.



Praegu menetluses olev 2009. aasta riigieelarve eelnõu annab aga tunnistust, et valitsus kavatseb töötutoetuseks eraldada vähem kui 80 miljonit krooni. Selle summaga tagab riik järgmiselgi aastal töötule, kel pole õigust kindlustushüvitisele, häbiväärsed 1000 krooni kuus, mida on raske isegi toetuseks nimetada.


Valitsus tahab taas kord taganeda kokkuleppest ning teha näo, et midagi pole juhtunud.



MÄRKSA TÕSISEM takistus on aga asjaolu, et uue seaduse rakendamise ettevalmistamiseks jääb väga vähe aega. Et eelnõu erineb kehtivast töölepinguseadusest tunduvalt, on hädavajalik laialdane selgitustöö nii töötajate kui tööandjate hulgas. Parandamatu hoobi riigi usaldusväärsusele annab see, kui seaduse täitmisega jääb hätta riik ise.



Juba teisel päeval pärast uue seaduse jõustumist võib tekkida esimene töövaidlus, mida lahendavad kohtud ja töövaidluskomisjonid. Ametiühingute juristid koostavad praegugi hulgaliselt töövaidlusavaldusi, sest seaduste ja töölepingute rikkumine on majanduslanguse ajal võtnud epideemia mõõtmed.



Olen veendunud, et uue seaduse jõustumine suurendab töövaidluste arvu hüppeliselt. See nõuab vältimatult kümnete kohtunike ja sadade töövaidluskomisjonide liikmete koolitamist uue seaduse jõustamise hetkeks.



Kui aga kohtunikke on justiitsministeeriumil kavas mingil moel koolitada, siis töövaidluskomisjonide liikmete koolitamisest rääkides on sotsiaalministeerium ja tööinspektsioon vähemalt viimasel seitsmel-kaheksal aastal teinud näo, et uppuja päästmine on uppuja enda mure.



Uus seadus suurendab märkimisväärselt töötukassa koormust. Talle lisandub täiesti uus kohustus hakata osaliselt välja maksma koondamishüvitisi. Samas peab töötukassa 30. aprilliks endaga ühendama praeguse tööturuameti koos kõigi selle allasutustega, võtma tööle mitusada uut inimest ja kõik nad ka välja õpetama.



On paratamatu, et ühendatud tööturuasutuse käivitamisel kerkib palju probleeme, mille lahendamine kahe kuuga ei ole reaalne.



LOETLETUD ohud pole pastakast välja imetud virtuaalsed hirmud, vaid reaalsed riskid, mis saavad tõeks pigem suuremal kui väiksemal määral. Hammasrataste vahele jäävad kümned tuhanded inimesed.



Sotsiaalministeerium on aastaid rõhutanud, et kolmepoolsed kokkulepped on niinimetatud džentelmenide kokkulepped, mille sisuline tagatis on partneri ausõna, mitte võimalus nõuda leppe täitmist kohtus. Inglismaal saab džentelmen antud sõna murda vaid üks kord ja see arvab ta igaveseks usaldusväärsete partnerite ringist välja.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles