/nginx/o/2016/02/01/4957589t1h3593.jpg)
/nginx/o/2011/09/15/752316t1h77b4.jpg)
Infot kiiresti ja mugavalt edastav internet muudab koolilehtede koostamise lihtsamaks ja odavamaks. Pealegi pakub veebilehe haldamine õpilastele rohkem huvi.
Koolide ajalehed kolivad paberi pealt veebiavarusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakobsoni gümnaasiumis regulaarset paberlehte direktor Eero Järvekülje sõnul ei ilmu ja kooli alguse saginas ei ole ka veebikülg veel tööle hakanud.
«Oleme sel teemal rääkinud ning üritan ikka nii õpetajaid kui õpilasi tegutsema ärgitada, sest leian, et see on vajalik,» kõneles Järvekülg. «Usun, et õpilastel on meedia vastu huvi.»
Paberlehe ilmutamiseks on koolil printer, mis võimaldab trükkida A3-formaati. Trükikojas trükkimine läheb õppeasutusele kalliks, sest seal ei taheta väikest tiraaži teha. «Kui koolis on mõni tippsündmus, näiteks kokkutulek, oleme selle tarbeks ikka eriväljaandeid teinud,» täpsustas Järvekülg.
Praegu, mil noortel on väga palju võimalusi, kaotavad huviringid direktori hinnangul mõtte. «Mitme asjaga tegelemiseks ei jagu õpilastel ei aega ega püsivust,» nentis ta. «Teisalt on tänapäeval väga palju konkursse, kus noored saavad kirjutades ja pildistades kätt harjutada.»
Ajaleht ripub Facebookis
Viljandi Paalalinna gümnaasiumi ajaleht «Vikerkaar» on ilmunud 1992. aastast. Toimetus on olnud keskmiselt kümneliikmeline. Meediaõpetus on koolis valikaine ning selle tunnis teevad noored praktilisi töid, milles paremad on ilmunud koolilehes.
Õppejuhataja Janika Kivistiku tõdemust mööda on ajalehe ilmutamine õppeasutusele üpris suur väljaminek. Eelmisel õppeaastal tehti otsustavad muudatused, sest lapsed ei ostnud väljaannet eriti usinalt.
Siis oli see vaid paljundatud materjal, mitte trükitud ajaleht.
«Meie kooli õpilane Mikk-Mihkel Vaabel proovis kosmeetiliste vahenditega väljaande ilmet parandada: muutis pisut kujundust ja küljendust,» rääkis Kivistik.
Samuti jõuti järeldusele, et paberlehel pole enam mõtet. «Noored eelistavad kindlasti internetipõhist versiooni. Usun, et on ka neid, kellele meeldiks endiselt paberlehte lugeda, aga see peaks olema korralik trükitud värviline väljaanne,» arutles õppejuhataja.
Paalalinna gümnaasiumi õpilane Mikk-Mihkel Vaabel tegelebki praegu «Vikerkaare» veebiversiooniga: ta aitas välja mõelda kujundust ja lisab uudiseid. Samuti on ta loonud suhtlusvõrgustikku Facebook «Vikerkaare» kommuuni.
Noormees tõdes, et veebilehte on lihtsam ja huvitavam teha. «Varem tegime lehte mitu nädalat ja oli päris kurb, kui pärast seda keegi ei ostnud,» rääkis ta. «Praegu liigub info peamiselt internetis ja on lootust, et kui leidub mõni link, siis keegi seda ikka vaatab.»
Samamoodi leiab Suure-Jaani gümnaasiumi ajalehe «Sõnumid» eraldi lingina kooli kodulehelt. Virtuaalne teataja edastab kooliuudiste kõrval kohalikku eluolu puudutavat infot. Ka «Sõnumitel» on oma veebipesa Facebookis.
Kool peab blogi
Oma lehte annab välja ka Viljandi ühendatud kutsekeskkool. Avalike suhete juhi Piret Ausi sõnul koostab seda emakeeleõpetaja Epp Välba koos õpilastega. Igal õppeperioodil on ilmunud üks number, mis riputatakse kooli veebiküljele. «Aeg-ajalt oleme messideks teinud erilehte,» täpsustas Aus.
Moodne ja üsna operatiivne infokanal on ka ajaveeb. Holstre kooli blogi loodi eelmisel õppeaastal, seda haldab direktor Reeme Remmelgas. Lood ja pildid sünnivad õpilaste ja õpetajate ühistöös. «On väga tähtis, et ka õpilased saaksid sõna sekka öelda,» rõhutas Remmelgas.
Oma ajaveeb on ka näiteks Tääksi ja Kalmetu koolil.
«Ega lõplikult veebi kolimine ole ainuõige valik. Näiteks elab siin piirkonnas palju vilistlasi, kes tahavad koolieluga kursis olla, ja nemad eelistavad ikka paberlehte. Seega oleks hea, kui oleksid mõlemad: nii interneti- kui paberväljaane,» kõneles Remmelgas.
Holstre ja Paistu kooli uudised ilmuvad tema sõnul Paistu valla ajalehe vahel. See on üleval ka internetis omavalitsuse kodulehel.