Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/09/15/752244t1h34f6.jpg)
Maanteeameti hinnangul suhtutakse «vahtralehega» autojuhtidesse halvasti ja seetõttu oleks õige muuta algaja juhi tunnusmärgi kasutamine vabatahtlikuks.
Ameti avalike suhete peaspetsialist Timo Vijar märkis, et tänapäeval ei täida «vahtraleht» enam kunagist eesmärki ning selle kohustuslik kandmine ei mõju liiklejate halvustava suhtumise tõttu hästi ka liiklusohutusele.
Algaja juhi tunnusmärk «roheline vahtraleht» on mõeldud teiste liiklejate informeerimiseks: algajal juhil on suurem tõenäosus sattuda ohtlikesse olukordadesse kui kogenul.
Vijar rääkis, et vahtralehe märk võeti kasutusele ajal, mil Eesti läks üle astmelisele juhiloa saamise põhimõttele. Selle puhul eelnes loa saamisele kaheaastane esmase juhiloa periood. Ühtlasi sätestas Eesti esialgseks piirkiiruseks 70 kilomeetrit tunnis.
«Kui koolituse kvaliteet paranes ja eksamineerimisaeg sõidueksamil pikenes, kadus vajadus sellist piirkiirust sätestada ja üldiseks sai 90 kilomeetrit tunnis,» seletas Vijar.
Algajale juhile lubatud piirkiiruse suurendamine tulenes Euroopa Liidu juhiloa direktiivi nõuetest, mille järgi algaja juhi sõiduoskust tuli eksamil kontrollida ka riigisisese piirkiiruse ulatuses.
«Tunnusmärk pidi tagama ka selle, et kogenud juhid suhtuksid algajasse toetavalt ja andestaksid, kui märgistatud sõiduk käitub kõhklevalt või arglikult,» rääkis Vijar.
Tema jutu järgi pidi «vahtraleht» edastama positiivset sõnumit — olema toetav ja abistav sümbol.
«Paraku on tunnusmärgi positiivse kuvandi aastate jooksul asendanud halvustav ja negatiivne hoiak,» ütles Vijar. «Sõidukisse, mis kannab sõnumit «laps autos» või «võõras linnas», suhtutakse hästi ning ollakse viisakas ja abistav, kui selle juht soovib viimasel hetkel ümber reastuda,» tõi ta näite.
Kui sedasama teeb «vahtralehega» auto juht, siis teda hoopis kirutakse, väitisVijar. «Ilmselt on negatiivse hoiaku kujunemisel oma põhjused, kuid need ei muuda tõsiasja, et tunnusmärk ei täida esialgset otstarvet,» ütles ta.
Peaspetsialisti sõnul on mootorsõidukijuhi koolitust ja õppekavu aastate jooksul nii palju täiendatud ning parandatud, et «vahtralehe» kasutamise kohustus ei ole enam aktuaalne. Maanteeamet lubas teha selle kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku.
«Suhtumise parandamiseks on õige muuta algaja juhi tunnusmärgi kasutamine vabatahtlikuks ja teha seda ajal, mil on plaanitud ette võtta suuri muudatusi ka juhikoolituse vallas,» rääkis Vijar.
Ta lisas, et kui muuta tunnusmärgi kasutamine vabatahtlikuks ja korraldada sümboli positiivse kuvandi loomiseks kampaania, peaks «vahtralehe» eesmärk olema täidetud sootuks paremini kui praegu.