Nii palju huvilisi, nagu oli Tartu ülikooli infektsioonhaiguste õppetooli juhataja dotsent Matti Maimetsa loengul läinud kolmapäeval, on Viljandi haigla saal harva mahutama pidanud.
Haiguse levikule paneb piiri vaid vaktsiin
16. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii haiglaarstid kui perearstid ja -õed tahtsid kuulda, mida tippspetsialist arvab A-hepatiidi puhangust, millega Viljandimaa viimasel ajal kahetsusväärselt kuulsaks on saanud.
«Meie probleem ei ole paarikümnes haigestunus ega nende ravimises,» ütles Matti Maimets. «Probleem on hoopis palju suuremas arvus asümptomaatilistes haigetes, kes ise seda teadmata teisi inimesi nakatavad. Just nemad hoiavad haiguspuhangut üleval.»
Ta selgitas, miks nii paljusid inimesi ähvardab oht nakatuda A-hepatiiti.
Varem, kui sanitaarkultuur oli madalamal tasemel, levis kõnealune viirus rohkem ja paljud põdesid selle lapseeas läbi. Haigus kulges neil enamasti väga kergelt ja põdemine andis eluaegse immuunsuse.
Praegu on neid lapsi, kes sellisel moel on kollatõve vastu tundetuks muutunud, hoopis vähem ja tänu sellele levib haigus palju suuremas ulatuses.
Viin ei aita
Põhiliselt levib A-hepatiit lähikontaktide kaudu, valdavalt juhtub see roojaosakeste seedetrakti sattudes. Sellepärast peab toitu valmistades olema eriti hoolikas ja tihti käsi pesema.
A-hepatiiti põhjustav viirus on väga elujõuline ja tuleb arvestada, et alkoholipõhised desinfitseerimisvahendid seda ei hävita, küll aga seep ja vesi.
Väliskeskkonnas võib haigusetekitaja vastu pidada kuni kaks kuud, aga ta ei suuda seal ohtlikul määral paljuneda, nii et põhiline nakkusallikas on siiski teine inimene.
Kollane pole ohtlik
Kui inimene on haigestunud, on ta kõige nakkusohtlikum 15—50 päeva kestva inkubatsiooni teisel perioodil. Kui nahk muutub kollaseks, võib see tunduda ehmatav, aga nakkusoht on haiguse selles staadiumis juba sama hea kui olematu.
Matti Maimets ütles, et A-hepatiit on maailmas kõige sagedasem vaktsiinvälditav haigus. Kaitsesüsti võib julgesti teha ka siis, kui on oht, et inimene on juba nakatunud.
«Vaktsineerimine on vaid immuunsüsteemi ergutamine, see ei mõjuta maksa,» kinnitas teadlane.
Kui tegemist on noore inimesega, kel pole komplikatsioonide ohtu, võib ka kodus põdeda. Kindlasti tuleb olla voodis, andes organismile puhkust. Erilist dieeti ei pea pidama.
Raskem on A-hepatiit üle 50aastastele inimestele, kellest umbes kahel protsendil võtab see väga raske kulu. Riskirühma kuuluvad ka alkoholiga liialdavad patsiendid.
A-hepatiit tuleb ja läheb, muutumata krooniliseks, B- ja C-hepatiiti nakatunute maks on aga suuremal või vähemal määral pöördumatult kahjustatud.
Tartu ülikooli kliinikum võtab kõik ohustatud A-hepatiidi haiged vastu. Kindlasti palus Matti Maimets aga perearstidel helistada nakkusosakonna valvearstile ja patsiendi saatmine kokku leppida.
Mis paneb piiri?
Üks variant on nakkusekandjate elimineerimine. Kahjuks on see aga võimatu, sest paljud inimesed, eriti lapsed, põevad A-hepatiidi läbi nii, et nad ise, vanemad ega perearst seda ei teagi. Samas on nad haiguse levitajad.
Lätis, kus oli haiguspuhang mõni aasta tagasi, inimesi vaktsineerima ei tõtatud. Nii jäigi kollatõbi mitmeks aastaks varitsema ja uusi ohvreid otsima. Matti Maimetsa andmetel põdes A-hepatiiti 2007. ja 2008. aastal teadaolevalt kuni 6000 Läti elanikku.
Ainuke võimalus haiguse levikule piir panna on tõhusam kaitsesüstide tegemine. Vanematele kui 25aastased pakkus kohal olnud ravimifirma esindaja kombineeritud vaktsiini, mis annab immuunsuse nii A- kui B-hepatiidi vastu.