«Tantsumaja» saab uue hoo

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peale Eesti peetakse selliseid peoõhtuid teisteski Euroopa maades.
Peale Eesti peetakse selliseid peoõhtuid teisteski Euroopa maades. Foto: Pärimusmuusika teabekogu

Kevadel Viljandi pärimusmuusika aidas käima lükatud tantsuõhtute sari «Tantsumaja» saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.

23. septembri õhtul uut hooaega alustav sari sarnaneb paljuski tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul tahetakse inimesed tuua XIX ja XX sajandi vahetuse tantsude juurde, õpetades näiteks valssi, polkat, reinlendrit, labajalavalssi ja ka teiste rahvaste tantse.

«Tantsumaja» uudsus peitub ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule eelnevas õpitoas.

Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad soolopillimehi ning püüavad panna inimesi tantsu kaudu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.

Tantsuõhtule võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole tuleku vältimatu eeldus.

Tagasi üles