Alates 1. augustist oli Viljandimaal eilseks registreeritud 32 A-hepatiidi juhtu, neist 28 Viljandi linnas ja neli maakonnas. Mitme meie kandi inimese proovid on aga laboris ja võib arvata, et nakatunutele tuleb lisa.
Kollatõbistele tuleb ilmselt lisa
14. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Levik on ettearvamatu
Sotsiaalministeeriumis on arutusel kava vaktsineerida tasuta kõik lapsed.
Viljandi haigla nakkustõrje arst Ruth Männik ütles, et vaktsineerimine on igal juhul hea mõte. Ta ei olnud nõus ka siin-seal kõlanud väitega, et haigega juba kontaktis olnud inimesel pole mõtet kaitsesüsti teha.
«See pakub igal juhul kaitset ka siis, kui olete nakatunuga koos olnud,» kinnitas ta.
Loota, et suvel alguse saanud nakkuspuhang iseenesest vaibub, kui kuu-kaks tagasi nakkuse saanud inimesed selle läbi põevad, ei saa. Lätis, kus mõne aasta eest haigestus vähemalt kolm tuhat inimest, loodeti samamoodi, et A-hepatiit ise vaibub, ja suhtuti vaktsineerimisse loiult. Paraku laienes haigus üle kogu Läti ja tuli ikka kaitsesüste tegema hakata.
A-viirushepatiidi riskirühma kuuluvad Ruth Männiku sõnul need inimesed, kes on põdenud mõnd maksahaigust, näiteks maksatsirroosi. Haiguse kulg on neil raskem ja vaktsineerimine seetõttu eriti soovitatav.
Põhjust ei tea
A-hepatiidi puhanguid on olnud teisteski Euroopa riikides. Enamasti on tõbi sisse toodud Egiptusest. Lätis sai haiguse levik alguse ilmselt süstivatest narkomaanidest. Viljandis pole kumbki variant arvestatav.
Mis edasi saab, ei oska praegu keegi ennustada. Piinliku puhtusehoidmise kõrval on kaitsesüst parim võimalus terve nahaga pääseda. Ligi 70 protsendil süsti saanutest tekib Ruth Männiku sõnul immuunsus kahe nädalaga, kuu jooksul on 99 protsenti vaktsineeritutest haiguse eest kaitstud. Kui teha ka teine süst, kestab immuunsus vähemalt 20 aastat, noortel inimestel aga kogu elu.