Arnold Sepp elas koos teatriga

Ajakirjanik Arnold Sepp ja Ugala teatri muusikalide täht Milvi Laid. Foto: Ugala teatri fotokogu

Tihedalt teatriga seotud olnud ajakirjaniku ja kirjaniku Arnold Sepa elulugu on samuti tähelepanuväärne. Sündinud 2. novembril 1908 Viljandis raudteeametniku pojana, lõpetas ta 1926. aastal Viljandi poeglaste gümnaasiumi ja asus Tartu ülikoolis õppima õigusteadust, ent oli majanduslikel põhjustel sunnitud õpingud katkestama. Aastatel 1926—1940 oli Sepp ametis ajalehes «Sakala» ning 1931—1938 toimetas «Sakala Pühapäeva», kuhu kirjutas vesteid, följetone ja vemmalvärsse.

Kui «Sakala» 1940. aastal suleti ning selle asemel pandi särama «Punane Täht», töötas Sepp juuksurite ja saunade inspektori ning Ugala administraatorina. Saksa okupatsiooni päevil sai «Sakala» taas ilmuma hakata.

1944. aastal põgenes Arnold Sepp Saksamaale, kus elas Geislingeri põgenikelaagris ja töötas «Eesti Posti» toimetuses, avaldades Jaan Malga varjunime all vesteid.

1949. aastal siirdus Sepp Ameerikasse, asus elama Floridas Miamis ning jõudis seal ametis olla nii tuukri, kaluri kui postimehena.

Arnold Sepp suri 6. augustil 1979 Miamis. Tema põrm tuhastati ja tuhk heideti ookeani.

Juba kooliajal kirjutamisega pihta hakanud Sepa sulest tulid libretod Priit Ardna operettidele «Ly» (1931), «Tütarlaps kodumaata» (1934) ja «Igavene legend» (1935). Hiljem kirjutas ta ka psühholoogilisi draamasid.

1930. aastatel mängiti tema näidendeid «Maja sadamas» ja «Roheline tolm» üsna mitmel laval. 1939. aastal ilmus talt Viljandit kujutav armastusromaan «Raisatud suvi». Suur osa tema loomingut ilmus paguluses.

Arnold Sepp oli rännu- ja spordihuviline, võttis osa kõikidest teatri üritustest, liikus ringi selle asutuse telgitagustes ja tundis kõiki sealseid tegijaid. Sestap polegi imestada, et enamik toonases «Sakalas» ilmunud teatriteemalisi lugusid oli tema kirjutatud.

«Sakala» ajakirjanikuhärrad elasid tollal põnevat ja ohtlikku elu. Lehe vastutavatel toimetajatel tuli imekspandavalt palju tegemist teha kohtuga. Asja tõsidusest annab tunnistust tõik, et «Sakalal» ja «Sakala Pühapäeval» oli ametis neli advokaati, kes õiendasid kohtuasju.

«Kui oli rahatrahv, siis leht maksis selle asja ära ja asi nudi,» jutustab Arnold Sepp oma mälestustes. «Kinniminek oli aga vastutava toimetaja kullaauk, kuna ta peale jooksva palga sai veel kolmekordse «valuraha».»

Arnold Sepal endal tuli türmis istuda küll ainult kolm päeva ja sedagi seetõttu, et ükski advokaat millegipärast kohtusse ei ilmunud. Sepp teenis sellega kena kopika ja kasutas vangikongis veedetud aega opereti «Igavene legend» hõimlaste koori sõnade lõpetamiseks.

Kohtuhärra Boris Trelin kratsinud kord tenniseplatsil Seppa nähes kukalt ja ütelnud: ««Sakala» asjus on 106 kaebtust järjekorda ootamas.» Neist kaotas toimetus muide kõigest kaks.