Meil tuleb siluda kiirustamise jälgi

Toomas Hendrik Ilves

FOTO: Toomas Huik / Postimees

President Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja viimane kõne, mille ta pidas 12. septembril riigikogus.

AUSTATuD RIIGIKOGU esimees, head riigikogu ja valitsuse liikmed, mu daamid ja härrad. Pean täna riigikogu ees oma selle ametiaja viimase kõne.

Ühelt poolt on viis aastat riigi elus lühike aeg. Teisalt moodustab see enam kui veerandi taastatud põhiseadusliku korra 19 aastast. Oleks naiivne arvata, et selle ajaga ei ole palju muutunud, sealhulgas riigikogu tegevuses. Me vist alati ei tajugi päris hästi kõigi nende muutuste sügavust ja olemust.

Me kipume, eriti viimasel ajal, nägema riigi arengulugu peamiselt majanduse tõusudes ja langustes. Väiksemad, ent pikemas vaates olulisemad muutused ei torka nii eredalt silma. Aga mul on olnud rõõm märgata, kuidas paljud arutelud näiteks Euroopa Liidu asjade komisjonis on järk-järgult muutunud aina sisukamaks, pürgides tasemele, mida kogeme Soomes, Rootsis ja Taanis.

Küsimused, millega tuleb tegelda riigikogu 12. koosseisul, on hoopis teistsugused kui varem. Enam pole vaja täita kellegi teise etteantud nõudeid. Aga samas ei saa me enam tuua väliseid nõudeid ettekäändeks, kui oleme mõne Eestile olulise küsimuse tagaplaanile jätnud. /.../

AUSTATUD RIIGIKOGU. Majandusmured ei ole veel kaugeltki seljataga. Segadus võistleb selgusega nii Euroopas kui Eestis. Oleme suutnud hoida oma kulud ja tulud tasakaalus, oleme teinud seda, mida on vaja teha ning mida paljud teised pole kas tahtnud või suutnud. Ent kas õigesti tegemisest piisab Euroopa laiemas pildis, ei tea praegu ükski majandusekspert.

Eesti makromajanduslik üldseis on üsna hea ning selle eest väärivad Eesti parlament ja valitsus kindlasti tunnustust. Ent me teame kõik, et ei ela isolatsioonis.

Inimeste igapäevase toimetuleku tasandil on pilt palju kirjum. Olen mures nii nende pärast, kes on olnud kaua tööta, kui ka nende perede pärast, kelle reaalsissetulek on palgakärbete ja hinnatõusu tõttu oluliselt kahanenud.

Uudis, et 16 protsenti lapsi on pidevalt näljas, oli eksitav, kuigi see võib muutuda järjekordseks kurjaks konstandiks. Ent siiski küsigem: kas kõikidel lastel on kõht koolitundi minnes täis? Parimad teadjad on ses asjas õpetajad lasteaias ja koolis. Just neilt saame uurida, kuidas Eesti laste käsi käib. /.../

MU DAAMID ja härrad. Presidendina olen keerulises seisus, kui Kadriorgu tuuakse kokku pakituna mitme erineva seaduse muutmise seadus. Kui üks muudatus on põhiseadusvastane, saab president teatavasti kobarmuudatuse tagasi lükata vaid tervikuna. Ja see tähendab, et jõustumata jäävad ka põhiseadusega kooskõlas olevad seadusesätted.

Erineva eesmärgiga seadusemuudatusi pole praegu enam kohane menetleda üheskoos. Ma palun teid: võtke aega, arutage erinevaid eluvaldkondi eraldi.

Samuti palun teid, austatud riigikogu liikmed, jätta seaduse vastuvõtmise ja kehtima hakkamise vahele paras aeg. Kui teie eesmärk on muuta tegelikku elu, siis peab olema aega uus seadus selgeks õppida, omaks võtta ja selle uue seaduse täitmiseks valmistuda.

Sageli kiirustamist õigustav väide, et mõni direktiiv — ehk eestipärasemalt juhend — tuleb mingiks kuupäevaks üle võtta, on üldjuhul vale. Euroopa Liidu juhendite ülevõtmiseks jäetakse alati piisavalt aega, nii et ka palju aeglasemad riigid saavad hakkama. Ja kui meie enda valitsus või parlament on olnud mõne kuupäeva puhul aeglane või tähelepanematu, kas kannatama peab siis rahvas? /.../

AUSTATUD RAHVAESINDAJAD. /.../ Parlament peab olema koht, kus arutatakse Eesti elu, Euroopa tulevikku ja maailma asju. Arutatakse ausalt ja vabalt, oma mandaadi järgi. Iga saadik peaks järjekindlalt küsima: kas üks või teine siin saalis varem vastu võetud seadus on ka tegelikkuses tööle hakanud, midagi muutnud, Eesti elu paremaks teinud. Kui ei ole, siis tuleb seadust muuta või see hoopis kehtetuks kuulutada.

Meie põhiseadus ütleb, et valitsus korraldab seaduste täitmist. Ja põhiseadus ütleb ka, et riigikogu kontrollib valitsuse tööd. Ma tahaksin, et edaspidi ei võetaks siin saalis vastu enam ühtki seadust, mille põhieesmärk on mõne konkreetse äri edendamine. Sellisel asjal on lihtne nimi, korruptsioon.

Võime olla õigusega uhked, et Eestis on ärikeskkond vabam ja ausam kui paljudes teistes arenenud riikides. Aga oleksime naiivsed, uskudes, et erihuvid ei otsi «mõlemale poolele» kasulikke lahendusi meie erakondades, parlamendis ja valitsuses. Need lähenemiskatsed tuleb ära tunda ja pakkumised tagasi lükata.

Seaduste mõju ennustamine ja tagantjärele hindamine nõuab aega. Ja nüüd tuleb see aeg iga kord võtta.

AUSTATUD RIIGIKOGU liikmed, usutavasti olete minuga nõus, et riigi ja kohaliku võimu suhted ning omavaheline töökorraldus, ülesannete jaotus ja kohustuste täitmiseks eraldatava raha hulk kätkeb endas küsitavusi ja vastuolusid.

See, et valitsuse ettepanekul ja parlamendi heakskiidul on järjekindlalt vähendatud linnade ja valdade tulusid, on fakt. Riigikohus on aga oma lahendiga nõudnud riigi ja kohaliku võimu ülesannete määratlemist ja nende täitmiseks vajalike kulude rehkendamist ning seejärel eraldamist. Kordan, see on riigikohtu lahend. Ja me elame õigusriigis.

Head parlamendi liikmed: kas olete endalt küsinud, kas parlament saab mõne kuu pärast vastu võtta 2012. aasta riigieelarve nii, et koos sellega täidetakse ka riigikohtu otsust?

Head sõbrad, omavalitsus pole pelgalt riigivõimu käepikendus. Põhiseaduse ja üldise euroopaliku arusaama järgi on kohaliku kogukonna omavalitsus mõeldud demokraatia kindlustamiseks, et otsused oleksid tehtud kodanikule võimalikult lähedasel võimutasandil.

Omavalitsus on loodud selleks, et takistada võimu koondumist keskvõimu kätte — selleks et kohalikke olusid kõige paremini tundvad kõige usaldusväärsemad inimesed saaksid kohaliku kogukonna huvidest lähtudes kujundada kodukandi tulevikku. /.../

LUGUPEETUD RIIGIKOGU. Seni on Eestil läinud üldjoontes hästi, seda kinnitab inimarengu aruanne. Paraku adume ka revolutsiooni meeleolu, tahtmist lammutada. Üksmeeles ehitada on palju keerulisem kui lõhkuda. Nüüd tuleb meil taastatud riik tugevamaks teha. Meil tuleb siluda kiirustamise jälgi, täita tühjaks jäänud vuuke. /.../

Isiklik populaarsus võib olla magus, ent riigimeest ja -naist eristab lahmijast see, et ta seab Eesti huvid esiplaanile. Kainelt ja ratsionaalselt kaalutlev eesti rahvas mõistab ja tunnustab seda. Eesti väärikad kodanikud väärivad ka seda, et president, parlamendi ja valitsuse liikmed ning ametnikud nii riigi kui kohaliku võimu tasandil suhtuksid rahvasse kui täiskasvanud inimestesse: ausalt, avatult ja täie lugupidamisega.

Soovin teile jõudu meie rahva elujärje parandamiseks — Eesti tugevdamiseks.

Tagasi üles
Back