/nginx/o/2011/09/13/748210t1hd32e.jpg)
Raps om mesilindele alb
ASJATUNDAI ARVAS
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mia ole üle 60 aaste mesilinde pidänu ja tänavaaste olli mul peris ilus miisaak. Kige tähtsamb om, et pere oles tugev. Väige pallu olenes sellest kah, kunkottale mesipuu om üles pantu. Mõtsamaa piap ümmerringi oleme ja rapsi ei või lähiksen olla. Rapsile pandas pallu kunstväetist ja tõine alb asi om umbrohumürk. Ku taime äitsneme akkave, pandas mürk pääle. Põllumihe mesilindest pallu ei ooli ja mürgiteve sis, ku ääs arvave, tihtipääle kesk päevä, ku mesilinnu om äidsende pääl. Sii mürk tapp mesilinnu kah muduki ärä.
Ku rapsimesi talves mesipuu sissi jättä, sõs ta lääp kangeste kõvas ja üte kilu siandse mii ümmertüütemisege surep kolm kilu mesilinde ärä, sii om terve üits pere. Raps panep Eesti mesinikele suure põntsu. Mõnekümne aaste peräst võive mesilinnu peris läbi olla.
Mesilasemäsit ole ma joba mitukümmend aastet massiirnu kah. Pääle massiirmist akkas emä parembini muneme. Üits emä võip sis munede üüpäevän kuni 2000 muna ja ku ta äste munep, lääp pere tugeves. Ku ma ole emä ärä massiirnu, sis ma lõika tal viil üte siiväotsa ärä, et ta ei saas üten perege ärä lennäte. Emä sadas mesipuu ette maha ja tõise tuleve kah kodu tagasi.
Ma tei minevaaste üte katse korpustaruge ja tänavaaste pannigi uut muudu mesipuu üles ja sai väige ää saagi: 120 kilu puhast mett üte pere pääld. Korpustarust ei pia mett egä nädäl vällä võtma ja vurriteme.
Mia tii sedä pallald sügüse. Ku mesilinde vahepääl segäde, sõs võtt mitu päevä aiga, enne ku na jälle tüüle akkave. A miul korjave na terve suvi aiga järest segamede.
Mesipuu ülemise veere ma pane umbes kolme miitre kõrgusese maast, sest sii omgi mesilinnu lennukõrgus. Ava, kost na sissi ja vällä käive, tulep panna kagu suunda. Siandse taru võip panna mõtsa puu otsa.