Saada vihje

Männimäele trikipargi rajamine kogub hoogu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Trikipark on plaanis taastada endises kohas Jakobsoni kooli kõrval. Seal on säilinud paar kipakat atraktsiooni, mille peal proovis trikki teha tõukerattur Deeno Lippand. Kristjan Karik (ees vasakul) ja Kris Süld loodavad, et ekstreemspordiväljak tõepoolest tuleb.
Trikipark on plaanis taastada endises kohas Jakobsoni kooli kõrval. Seal on säilinud paar kipakat atraktsiooni, mille peal proovis trikki teha tõukerattur Deeno Lippand. Kristjan Karik (ees vasakul) ja Kris Süld loodavad, et ekstreemspordiväljak tõepoolest tuleb. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi triki- ja tõukeratturid on seni saanud kaelamurdvaid hüppeid teha Männimäel ekstreemhallis, kuid neil on lootust saada taas enda käsutusse plats Jakobsoni kooli kõrval.

Eelmisel esmaspäeval kohtusid linnavalitsuse esindajad noortetoa töötajate ja noorte ekstreemsportlastega, et aru pidada, millist trikiparki Viljandisse rajada. Seekordsel arutelul ei keskendunud nad enam küsimusele, kas park teha — see on juba selgeks vaieldud. Eesmärk oli kokkuleppele jõuda, kuidas parki rajada.

Viljandi linnavalitsuse majandusameti juhataja Reevo Maidla sõnul läks kohtumine korda. «Meie esitasime oma plaanid ja noored tutvustasid oma unistusi ning ajakohastasime neid ühiselt,» rääkis ta.

Park tuleb Jakobsoni kooli juurde

Trikipargiks sobib asfaltkattega ja valgustatud plats Jakobsoni kooli juures. Pargi eskiisi autor on projekteerimisfirma Betoondetail, kes on rajanud ekstreemspordiväljakuid Eestis mitmele poole, näiteks Kuressaarde.

Osaühingu Betoondetail kalkulatsiooni kohaselt peaks park maksma minema 33 500 eurot. Osa sellest summast tasub linn, ülejäänu hankimiseks tehakse majandusameti juhataja sõnul taotlus hasartmängumaksu nõukogule. Ehitusloa ekstreemspordipargi rajamiseks andis linnavalitsus eile.

«Ma loodan siiralt, et ehituseks kuluv raha tuleb ja noored saavad endale kauaoodatud pargi. Loodetavasti jaanipäevaks on see valmis,» lausus Reevo Maidla.

Kris Süld, kes on tõukerattaga sõitnud 2007. aastast, oli uudise üle rõõmus, kuid ei varjanud ka skeptilist suhtumist. «Loota tuleb ikka, kuigi linn on lubanud varemgi, aga seni pole õnneks läinud,» ütles ta. «Igal pool mujal on välipargid olemas, isegi Suure-Jaanis ning minu teada peaks see õige pea avatama ka Võhmas,» lisas ta.

Loodavas pargis peaksid olema tõukeratturi sõnul võrdsed võimalused nii algajatele ja edasijõudnutele kui neile, kes käivad võistlemas. «60 x 30- meetrine plats on väga hea, see on mõõtmetelt üks Eesti suuremaid,» tõdes Süld.

Noormees ei usu, et ekstreemspordihuvi on noortel põgus moeröögatus, ja on veendunud, et väliparki on Viljandisse hädasti vaja. «Ainuke ja ametlik koht, kus saab ratastega sõita, on praegu noortetoa ekstreemhall. Eks osa käi ka Arnika taga platsil, aga seal ei tohi olla,» selgitas Süld.

Tõukerattur leidis, et ühest välipargist praegu Viljandisse piisab. «Kui oleks rohkem raha, võiks muidugi olla üks park ka kesklinnas,» arvas ta.

Ekstreemhallis käib palju noori

Männimäel ekstreemhallis käib noormehe sõnul iga päev sõitmas paarkümmend noort. «Heal päeval on seal peaaegu poolsada inimest koos,» tõi ta näite.

Ekstreemhalli atraktsioonid on aja jooksul kulunud ja katki läinud. Kris Süld ütles, et noored on neid üritustega teenitud raha eest jõudumööda parandanud.

Tõuke- ja BMX-ratastega sõitjate vanus jääb 8 ja 20 eluaasta vahele. Praegu on see siiski vaid noormeeste pärusmaa, neiud selle alaga Viljandis ei tegele. Juhendajaga ringi ei ole Viljandis ellu kutsutud ja selle järele ei tunta ka vajadust.

«Noored annavad omavahel üksteisele nõu. Eks igaüks arene niipalju, kui ta tahab ja viitsib enda kallal vaeva näha,» lausus Süld.

Näitamaks, kui suurele hulgale noortele on teema oluline, algatas Kris Süld Facebookis ürituse «Viljandi väliskatepargi taasrajamine». Eilseks oli sellele poolehoidu avaldanud 841 inimest.

«Üleskutse eesmärk oli näha, kui paljudele see teema korda läheb. Kaasamõtlejaid on üle Eesti, nii et see ei ole ainult minu ja mu kolme sõbra huvi,» sõnas Süld.

ARVAMUS

KRISTJAN KAARJÄRV,
noortetoa info- ja noorsootöötaja

Loodan siiralt, et järgmisel kevadel pargi ehitust alustatakse ning selle atraktsioonid harrastajaid rahuldavad. Noorsootöötajana saan tunda vaid heameelt selle üle, kui tullakse vastu ka pisut alternatiivsematele ettevõtmistele.

Tagasi üles