/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2011/09/12/747000t1h6fbd.jpg)
Praegu kaabeltelevisiooni kaudu analoogpilti vaatavaid kliente ootab hinnanguliselt järgmisel sügisel üleminek digitaalsele telepildile, mis nõuab neiltki kaabli ja teleri vahele digiboksi paigaldamist.
Teine digipööre toob veel bokse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eelmise aasta juulist lõppes Eestis analoogtelevisiooni edastamine telesaatjate kaudu, tuli telepildi vastuvõtmiseks tavalise katuse- või toaantenniga soetada digitaalset vastuvõttu võimaldav digiboks või uus digiteler.
Kaabellevifirmade klientidele toona midagi ei muutunud, sest enne kaablisse suunamist muutis firma pildi analoogseks.
Riik otsustab uue seadusega kõik Eesti kodud digitelevisioonile viia, sest mullune digipööre selleks loodetud tõuget ei andnud. Praeguseks on seaduseelnõu valmis ning seda hakkab arutama valitsus. Seejärel läheb eelnõu seadusena vastuvõtmiseks riigikokku.
Teise digipöörde tärmin pole veel teada, kuid asjaosaliste hinnangul võiks selleks olla aasta pärast seaduse vastuvõtmist. Seega lõpeb üleminek ilmselt järgmise aasta sügisel, kui riigikogu ideele pidurit ei tõmba.
250 000 kodu
Endise digitelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel, kes jätkab nõustamist ka teise digipöörde heaks, ütles, et hinnanguliselt puudutab muudatus 250 000 Eesti kodu.
Kaabelvõrgu kaudu analoogse pildi vaatajaile ei muutu Piheli sõnul peale digiboksi lisandumise midagi ning nad jäävad edasi kaabelvõrgu kliendiks.
Ta meenutas, et eelmisel suvel asetleidnud digipöörde puhul olid inimesed mõnes mõttes omapäi: nad pidid poest endale ise digiboksi vaatama ja antenni kontrollima.
«Ees ootava muudatuse puhul on kõik see teenusepakkuja mure,» selgitas Pihel. «Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et ühel päeval heliseb kaabelvõrgu kliendil kodus uksekell: tuleb teenusepakkuja tehnik, kes küsib, kas ta võib digiboksi kaabli ja teleri vahele panna.»
Pihel nentis, et tehnilises mõttes ja tarbijasõbralikkuse poolest on tulevane üleminek seega mitu korda muretum kui eelmise suve digipöörde puhul. Nii näiteks pole kaabelfirma kliendil vaja piinliku täpsusega antenni rihtida, sest seda tal ju polegi.
Hind ja sisu
Mis puudutab võimalikku hinnatõusu, siis selle kohta lausus Jüri Pihel, et midagi lõplikku öelda ei saa, kuid loodetavasti teenus kallimaks ei lähe.
Ta viitas kaabellevifirmale STV, kes oli neljapäevasel pressikonverentsil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis lubanud, et kui klient sõlmib ettevõttega näiteks aastase lepingu, saab ta digiboksi tasuta. Piheli sõnul kommenteeris seepeale Starman, et tiheda konkurentsi tõttu vaevalt üks firma teisest palju paremaid pakkumisi teha saab.
«Mis siis kliendile sisuliselt muutub?» esitas Pihel ise tarbijaliku küsimuse. «Digisignaal võimaldab edastada senisest rohkem kanaleid, praeguses analoogvõrgus on piiriks umbes 70.»
Samuti saab firma tema ütlemist mööda pakkuda kliendile kanalite valimise võimaluse, kliendi ja firma suhtlemine kiireneb, seda saab teha interneti vahendusel ning enam pole vaja tehnikut koju kutsuda. Vabaneva analoogtelesignaali mahtu saab operaator kasutada ka interneti kiiruste tõstmiseks.
«Iga telekanali puhul on võimalik anda vaatajale valida, kas ja milliseid subtiitreid ta soovib. Lisanduvad muidugi ka digitaalne telekava ja kõrgterav televisioon,» jätkas Pihel. «Rahvusringhääling lubas suurte spordivõistluste puhul anda vene vaatajaile võimaluse kuulda venekeelseid kommentaare. Nägemispuudega inimesed aga saavad tulevikus valida subtiitrilugeja.»
Piheli kinnitust mööda on digitelevisiooni pilt kvaliteetsem, samas kui analoogsignaali edastamisel kaabli kaudu on häirete tekkimise võimalus suurem. «Pildi kvaliteedi paranemist näeb seda paremini, mida suurem on teleri ekraan,» lisas ta.
Kaablit pole vaja vahetada
Nagu Jüri Pihel kinnitas, saab digitelevisooni vaadata igas eas kaabliga, ka Vene aja lõpul paigaldatud musta kaabliga, kuid eeldusel, et seda pole vigastatud. «Korras kaabel võib aastakümneid truult teenida,» ütles ta.
Vigastused võivad rikkuda nii uue kui vana kaabli.
«Olen näinud kaableid, mille ehitaja on naeltest tehtud klambritega mitmekümnest kohast tugevalt vastu seina pigistanud. Kaablit mööda liigub signaal lainena ning iga sellise koha peal lainetakistus muutub. Nii võib halbade asjaolude kokkulangedes juhtuda, et telerini jõudes on signaalist alles õige vähe,» lisas Pihel.
Kui telepilt kipub hakkima või pole pilt ja heli sünkroonis, on see tema väitel enamasti kaabelfirma või telekanali süü, mitte kliendi korteris kulgeva kaabli häda.
«Sel juhul tuleb kliendil puudustele tähelepanu juhtida. Arvan, et põhjuseks on firma soov kokkuhoiu mõttes lihtsamate lahendustega hakkama saada,» lisas Pihel.