Kohus rahuldas osaliselt Viljandi skulptori rahanõude

Peeter Leinbock ja tema vaidlusi tekitanud monumendi makett. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tartu maakohus rahuldas osaliselt Viljandi skulptori Peeter Leinbocki hagi õigusvastaselt represseeritute ja poliitvangide Võrumaa ühenduse Memento vastu ning mõistis tollelt Leinbocki kasuks välja 45 000 krooni.

2005. aasta 24. märtsil kuulutas Memento välja võistluse Võrru rajatava monumendi "Eesti ema" ideelahenduse leidmiseks. Leinbock esitas töö märgusõnaga "Pung", mille žürii valis kolme parema hulka ning millele sooritati projektiost.

Memento ettepanekul esitles Leinbock sama aasta 11. juulil uut töövarianti, mis võetigi monumendi rajamise aluseks. Leinbocki hagiavalduse kohaselt töötas ta seejärel monumendi kallal edasi ja andis kõik vajalikud materjalid Mementole.

16. jaanuaril 2006 estitas skulptor Mementole monumendikompleksi koondeelarve, mis kajastas monumendi ja selle juurde kuuluva platsi, pargi, pargiinventari ja pargihaljastuse maksumust projekteerimisest teostuseni.

21. veebruaril teatas Memento skulptorile aga edasise töövahekorra ühepoolsest lõpetamisest. Kui Leinbock esitas 28. veebruaril Mementole tehtud tööde eest arve summas 83 867 krooni, nõustus Memento tasuma sellest vaid 6174 krooni. Seejärel pöördus Leinbock 83 867-kroonise nõudega Memento vastu kohtusse.

Kohus leidis, et asja materjalidest nähtuvalt oli Memento Leinbockilt tellinud eesti ema monumendi teostuse projekti ning poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping.

Kohus nõustus võistluse žürii esimehe, skulptor emeriitprofessor Jaak Soansi ekspertarvamusega, et selliste suusõnaliselt sõlmitud lepingute tava põhineb partnerite usaldusel ja vastastikkusel respektil, mis tagab poolte tegevuse mõistlikkuse.

Samas leidis kohus, et võlaõigusseadusega on vastuolus eksperdi arvamus, et kui lõpptulemus ei ole vastuvõetav, siis ei ole alust nõuda tasu ilma kirjaliku lepinguta ning tellija võib maksta vaid teatud kompensatsiooni.

Võlaõigusseaduse järgi võib töövõtuleping olla sõlmitud ka suulises vormis ning kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

Asja materjalidest ei nähtu, et kumbki pool oleks töövõtulepingut rikkunud. Memento ütles lepingu üles seetõttu, et Leinbocki teostatud töö ei leidnud Memento arvates rahvalt piisavalt toetust ja annetusi.

Kui pooled ei ole töövõtulepinguga tasus või selle suuruses kokku leppinud, kuulub võlaõigusseaduse kohaselt maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Jaak Soansi arvamusest ja tema tunnistajana antud ütlustest nähtub, et puuduvad Eesti kujurite ühenduse välja töötatud ühtsed hinnakirjad ning töö tasustamine on tellija ja kunstniku omavahelise kokkuleppe tulemus. Seega tuleb Leinbockile maksta mõistlikku tasu.

Mõistliku hinna määramisel võttis kohus aluseks asja tundva Jaak Soansi arvamuse, mille järgi on tehtu tasu suurusjärgus 25 000–30 000 krooni, kui arvestada tänaseid hindu, võtta võrdluseks analoogiliste mahtudega tehtud lepingulisi töid ja püüda otsida teatud keskmist. Kohus lisas nimetatud määratud hinnale ka trükiste, materjali (valgustid, plastikreljeef), veoteenuste ja eelarve hinnapäringuteks tehtud vajalike tööde hinna ning määras mõistlikuks Leinbockile tellitud tööde eest maksmisele kuuluvaks tasuks kokku 45 000 krooni.

Pooled saavad tänast otsust vaidlustada 30 päeva jooksul.