Eesti kinnitas valmidust aidata euroliidu nõrku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Fondiga liitudes teeb Eesti aktsiakapitali sissemakse 48 000 eurot ja võtab kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses.
Fondiga liitudes teeb Eesti aktsiakapitali sissemakse 48 000 eurot ja võtab kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses. Foto: Internet

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks euroala rahandusministrite suvise tippkohtumise otsuste põhjal muudetud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab EFSFi liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmist.

EFSF on mullu euroala riikide asutatud eraõiguslik institutsioon, mis annab euroala stabiilsuse tagamiseks erakorraliselt finantsraskustesse sattunud riikidele majanduspoliitika programmide ja neis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste alusel toetuslaenu.

EFSF laenab selleks raha finantsturgudelt ning tagatiseks on euroala riikide antud garantiid. Fond lõpetab uute kohustuste võtmise 2013. aastal, mil seda hakkab asendama Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM).

Eesti EFSFiga liitumine on viibinud, sest fondi raamlepingut on tänavu kaks korda muudetud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

EFSFi aktsionäride maksimaalse garantiimahu suurendamise, krediidikvaliteedi parandamise ja toetusinstrumentide laiendamise vajadus kiideti heaks märtsis ülemkogul.

Kriisi süvenedes otsustati suurendada EFSFi kriisile reageerimise paindlikkust ka Euroopa Liidu valitsusjuhtide 21. juuli avaldusega. Nimetatud mandaatide alusel koostati selle aasta kevadsuvel kehtiva raamlepingu muutmise lepingu eelnõu.

Muudetud leping, sealhulgas Eesti EFSFiga liitumine ei jõustu enne, kui kõik euroala riigid on lõpetanud siseriiklikud juriidilised toimingud ja esitanud EFSFile kinnituskirja.

Euroala valitsused on võtnud eesmärgi viia kiireloomulised siseriiklikud menetlused lõpule septembri jooksul, et muudatused võiksid jõustuda hiljemalt tänavu 1. oktoobril, märgib valitsus oma teates.

EFSFi raamlepingu muudatustega tagatakse fondi võime anda laenu kuni 440 miljardit eurot, laiendatakse fondi võimalusi sekkuda euroala stabiilsuse tagamisse ning sätestatakse Eesti fondiga liitumine.

Fondiga liitudes teeb Eesti aktsiakapitali sissemakse 48 000 eurot ning võtab kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses. Liitumine jõustub, kui riigikogu on nimetatud garantii andmise heaks kiitnud ning raamlepingu on heaks kiitnud kõik selle osalised.

Tõenäoliselt osaleb Eesti EFSFi tegevuses alates oktoobrist.

Iirimaa, Portugali ja plaanitava Kreeka programmi tõttu on Eesti hinnanguline garantiikohustus 660 miljonit eurot.

Märksõnad

Tagasi üles