/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2011/09/08/741476t1hebba.jpg)
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et on saatnud Viljandimaa kollatõvepuhanguga tegelema ministeeriumi spetsialistid.
Hepatiiti uurivad spetsialistid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavalitsuse andmetel oli eile pärastlõunaks Viljandimaal kindlaks tehtud juba 21 kollatõvejuhtumit, lisaks oli mitu juhtu alles diagnoosimisel.
BNSi teatel sõnas Pevkur, et sotsiaalministeerium on saatnud Viljandimaale spetsialistid, kelle peaülesanne on kindlaks teha tõve allikas.
Terviseameti teatel on Viljandimaal ringleva kollatõve ehk A-hepatiidi täpsemad levikuteed selgitamisel. Haigestunuid on registreeritud kõikides vanuserühmades.
A-viirushepatiiti haigestumine on püsinud viimastel aastatel Eestis madalal tasemel ja enamik registreeritud haigusjuhte on sisse toodud teistest riikidest. 2007. aastal tuvastati 10 juhtu, 2008. aastal 13, 2009. aastal 19 ja 2010. aastal 6.
Varasematel aastatel nakatuti sagedamini saastunud joogivee tarvitamisest. Viimane suur joogiveest tingitud puhang oli 1993. aastal Sõmerus, mil A-viirushepatiiti haigestus 413 inimest. Kokku sai sel aastal tõve 1897 inimest.
A-viirushepatiidi ehk kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viirus levib fekaal-oraalsel teel ja tema edasikandumise teed on tavaliselt halvasti kuumutatud toit või pesemata puu- ja köögiviljad. Taud levib ka siis, kui haige inimesega kokku puutuda.
Nakkusest hoidumiseks tuleb täita isiklikke hügieenireegleid. Kõige tähtsam on pesta käsi vee ja seebiga mitu korda päevas, kindlasti enne söömist ja toiduvalmistamist ning alati pärast tualeti kasutamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.
Peiteperiood kestab 15—50, keskmiselt 30 päeva. Haiguse kliinilised nähud on väsimus, palavik ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Inimene on nakkusohtlik üks või kaks nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järel kujuneb välja eluaegne immuunsus.