Kergliiklusteid tuleb oluliseks pidada

Siim Kiisler Foto: Artur Sadovski

MILLAL TE viimati Hallistes käisite? Kas teate, et selle aleviku keskusest eemal Pornuse külas asuvad väärika ajalooga Halliste põhikool ja lasteaed, kuhu hommikuti kiirustavad koolilapsed ning ruttavad vanemad, et kõige väiksemad päevahoidu viia?

Keskuse ja kooli vahemaa on lühike, seepärast läbivad paljud lapsed selle iga päev pigem jalgsi ja rattaga kui auto või bussiga. Kergliiklustee tagaks, et see tee oleks lastele aasta ringi turvaline.

Aasta algul meie ministeeriumi väljakuulutatud toetusskeemis jõudis just see projekt paremate sekka ning plaani järgi palistab kooli ja lasteaeda aleviku keskusega ühendavat maanteed varsti mugav ja turvaline kergliiklustee.

Halliste näide on vaid üks 16 projektist, mis aasta algul meie ministeeriumi toetusskeemist raha said. Nimetatud skeemi eelarve oli esialgu vanas rahas 42 miljonit krooni, kuid huvi toetuse vastu oli erakordselt suur.

Esitati 118 taotlust ning seetõttu suurendasime toetussummat 59 miljoni krooni ehk 3,8 miljoni euroni. Kõiki taotlustes esitatud soove arvestades oleks eelarves pidanud raha olema seitse korda rohkem.

MUL ON taotluste nii suure arvu üle hea meel ning «Sakalas» tekkinud diskussioon näitab samuti, et teema on oluline ja läheb inimestele korda. Ka 2008. aastal Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) tellitud uuringust, milles mõõdeti elanikkonna rahulolu avalike teenuste ja nende kättesaadavusega, selgus, et kõige rohkem tundsid inimesed muret rattateede puudumise pärast.

Rohkem kui kolmandik vastanuid leidis toona, et tunneb oma kodukohas vajadust rattatee järele. See on mõistetav, sest maapiirkondades kannavad kergliiklusteed mitut kogukonnale tähtsat rolli.

Ärgem nimetagem neid pelgalt rattateedeks, kuigi mugav ja ohutu rattasõit ühest punktist teise, kodust poodi või kõrvalkülla sõbra juurde on kindlasti oluline. Ometi on neil teedel ka teine ülesanne, mida sageli ei teadvustatagi.

Kergliiklusteed aitavad tagada turvalist elukeskkonda. Nende ehitamine annab vanematele võimaluse saata lapsed kooli, ilma et nad peaksid muretsema sõidutee ääres ruttava lapse pärast, kellest veokid kõigest meetri kauguselt mööda kihutavad. See võimaldab inimestel pääseda talvehommikul tööle sõiduteeäärsetes lumevallides turnimata. Eks ole just turvaline elukeskkond see, mida kodukohas tähtsaks peetakse.

Ühtlasi soodustavad kergliiklusteed liikumisharrastust: maantee kõrval lookleval asfaldiribal hoogsalt jalutavaid, rullitavaid või jalgrattaga sõitvaid inimesi oleme ju kõik näinud. Et sel korral oli kergliiklusteede rajamiseks eraldatud toetuste maht piiratud, otsustasime keskenduda ohtlikumatele ja enim kasutatavatele teelõikudele.

RAHA ON alati vähem kui võimalusi, seepärast tuli välja selgitada paremad ja vajalikumad projektid. Selleks seadis taotlused varem kehtestatud reeglite järgi pingeritta komisjon, millesse kuulusid peale meie ministeeriumi ametnike ka maan­teeameti ja EASi esindajad.

Nad sõelusid välja paremad projektid ja eelarvet jätkus 16le. Eesmärk ei olnud jagada raha võrdselt kõigi maakondade vahel, vaid toetada kõige vajalikumate teelõikude ehitamist.

Taotlusvooru välja kuulutades nägime, et toetust võiksid saada lühikesed lõigud, mis tagavad lastele ohutu koolitee, ühendavad mõne elamupiirkonna keskusega või loovad ühenduse seniste kergliiklusteede vahel.

Sportimisvõimaluste tekitamine ei olnud selle toetusskeemi peamine siht, kuid kindlasti mahuvad valmivatele teedele nii harrastussportlased kui kooli või koju tõttavad koolijütsid ja nende vanemad.

Regionaalministri kaudu toetatakse igal aastal eri piirkondades ligi 2000 projekti. Möödunud aastal jagati regionaaltoetusteks umbes 100 miljonit eurot ehk 1,5 miljardit krooni. Lisaks kõnealusele meetmele oleme suurtes linnades eraldanud kergliiklusteede ehituseks üle 200 miljoni krooni eurotoetusi.

Kõigi toetusmeetmete puhul on paraku ka neid, kellele raha ei jätku. Omavalitsusjuhid, kelle projekt jäi joone alla, on mõistagi pettunud. Iga inimene teab, et ükskõik kui suur tema sissetulek ka poleks, ei ole sellest kunagi küllalt.

Samamoodi on toetusega: soovijate meelest ei ole seda kunagi piisavalt. Kui eraelus asub inimene enamasti nuputama, kuidas järgmine kuu rohkem teenida, siis toetuste puhul hakatakse pahatihti süüdistama jagamise reegleid.

Ometi tuleb selle olukorraga leppida: toetused on pigem võimalus kui ettemääratud hüve, millele on automaatselt õigus kõigil soovijatel.

Tänavu jagus raha 16le, kuid peaaegu kaks korda rohkem projekte jäi rahata ning ootab reservnimekirjas. Nende hulgas on kaks ka Viljandimaalt. Kui suures ulatuses on neid võimalik rahastada järgmisel aastal, selgub riigieelarve läbirääkimistel, aga loodetavasti leiab valitsuskoalitsioon vahendeid, et kõik vajalik saaks ellu viidud.