/nginx/o/2009/11/25/272384t1h9b95.jpg)
Eestis on sellel aastal registreeritud kolmapäevase seisuga kokku 26 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, neist 16 on lisandunud augustist alates Viljandimaalt.
Viljandimaal kasvab kollatõvesse haigestunute arv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kollatõve levik oli arutlusel ka tänasel valitsuse istungil ning pärast koosolekut olnud pressikonverentsil teatas sotsiaalminister Hanno Pevkur, et on Viljandisse saatnud haiguspuhangut uurima oma ala eksperdid. Tema sõnul on Viljandi haiglas lisaks 16-le kinnitatud juhule veel 13 patsienti, kellel kahtlustatakse seda haigust.
Ministri sõnavõttu A-hepatiidi teemal saab näha SIIT
Viljandimaal ringleva A-hepatiidi täpsemad levikuteed on selgitamisel, haigestunuid on registreeritud praeguseks kõikides vanusegruppides, vahendas ERR terviseameti teavet.
Kollatõbi on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus, see levib reeglina halvasti kuumutatud toidu või pesemata puu- ja köögiviljade kaudu. Haigus levib ka kokkupuute järel haige inimesega. Parima kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine.
A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel püsinud Eestis madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. aastal registreeriti kümme juhtu, 2008. aastal 13, 2009. aastal 19 ja 2010. aastal kuus juhtu.
Viimased suuremad haiguspuhangud registreeriti Eestis aastatel 1993 (614 haigusjuhtu) ja 1998 (989 haigusjuhtu), siis oli nakatumise allikaks saastunud joogivesi.