/nginx/o/2011/09/07/739644t1h7673.jpg)
Rahandusministeerium teatas eile, et järgmisel aastal kerkib pension 4,4 protsenti, milleks kulub 70 miljonit eurot.
Pension suureneb ja majanduskasv pidurdub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati suurenes pension 2009. aastal viis protsenti. Pensioniindeksi põhjal oleks tõus pidanud toona olema suurem, kuid eelarvekärbete tõttu piirduti viie protsendiga.
Mullu ja tänavu pensionid ei muutunud, kuigi pensioniindeks jäi alla 1,00 piiri. Selles arvestatakse sotsiaalmaksu laekumist ja tarbijahinnaindeksit.
Rahandusministeeriumi äsja avaldatud majandusprognoosi järgi kerkib järgmisel aastal ka Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP), kuid aeglasemalt, kui ministeeriumi spetsialistid varem arvasid.
Kui kevadel prognoosis rahandusministeerium tuleva aasta majanduskasvuks neli protsenti, siis täna avaldatud sügisprognoosi järgi on kasv protsendipunkti võrra väiksem.
Selle aasta kasvuks ennustas ministeerium kevadel samuti neli protsenti, kuid nüüd on see tõstetud seitsmele protsendile.
Ministeeriumi hinnangul tõusevad hinnad sellel aastal 4,9 protsenti, ligi poole sellest kasvust annab toit. Järgmisel aastal on oodata toorainete maailmaturuhinna stabiliseerumist, mistõttu inflatsioon pidurdub 2,8 protsendini. Seda soodustab ka suurriikide majanduse kasvuväljavaadete halvenemisest ja ebakindluse suurenemisest tingitud väiksem nõudluse kasv.
Majanduse kasvutempo kiirenedes ja töömahu suurenedes on ettevõtetel tekkinud üha suurem vajadus lisatööjõu järele. Sel aastal on oodata, et hõivatute arv suureneb eelmise aastaga võrreldes ligi 33 000 inimese võrra ehk 5,8 protsenti. Järgmisel aastal ulatub hõivatute kasv ühe protsendini.
Töötuse määr alaneb tänavu 12,3 ning järgmisel aastal 11,2 protsendini. Prognoosiperioodi ehk 2015. aasta lõpuks langeb tööpuuduse määr alla 8 protsendi.
Tänu töökoormuse suurenemisele ning ettevõtete finantsseisu paranemisele jätkub keskmise kuupalga kasv ka sellel aastal ning ulatub 4,8 protsendini. Palku kasvatab jõudsamalt erasektor. Ühtlasi mõjutavad mõnel tegevusalal sissetulekute kasvu tööjõu nappus ja vajadus hoida spetsialistide motivatsiooni.
Järgmisel aastal suureneb keskmine brutokuupalk 5 protsenti ning prognoosiperioodi lõpuks kiireneb kasv 5,5 protsendini. Reaalpalk püsib sellel aastal mullusega ühel tasemel, kuid järgmisel aastal kasvab 2,2 protsenti.
Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et riigi majandusprognoos on konservatiivsem kui finantsasutustel.
«Me oleme teistest prognoosijatest ettevaatlikumad,» ütles ta. «Enamasti jätkuv turgude langus jõuab reaalmajandusse varem või hiljem.»