Ametnike asjaajamine paneb Ugala arhitekti muretsema

2009. aastal valminud Ugala maja eelprojekt andis hulga dokumente, mille kõrvalejätmine tekitab uue soojustamisprojekti osas erimeelsusi. Materjalidega tutvub teatri direktor Hillar Sein. Foto: Peeter Kümmel

Ugala teatri soojustamiseks ette nähtud raha kulutatakse maja arhitekti Irina Raua hinnangul ebamõistlikult, sest varem valminud projekt jäetakse kasutamata ning töid ei tee hoonega seotud inimesed.

«Minu arvates raisatakse praegu ilmaasjata raha,» sõnas Irina Raud teatrimaja soojustamisega seonduvast rääkides. Jutt käib riigi antud 511 293 eurost, mis pärineb saastekvootide müügiga saadud tuludest.

Raud, kes on ühtlasi sihtasutuse Ugala Teater eestvõttel koostatud juurde- ja ümberehituse ning renoveerimisprojekti autor, leiab, et põhjendamatult on kõrvale jäetud 2009. aastal valminud eelprojekt. Sellele pidid järgnema kaheosaline põhiprojekt ja tööprojekt, kuid vahepeal saabus majanduslangus ning plaanid muutusid.

Arhitekt rõhutas, et sihtasutusega sõlmitud projekteerimisleping on endiselt jõus ning eelprojekti süüvides õnnestuks kiiresti välja selgitada, milliseid soojustustöid etteantud summa eest teha saaks. Seetõttu peab ta eraldi soojustamisprojekti koostamist ebavajalikuks. Raud ei esitanud konkursile ka oma pakkumist, ehkki tal oli soovitatud seda teha.

Eelprojekti kasutamise võimalused

Ugala teatri juht Hillar Sein selgitas, et temal pole võimalik tekkinud konfliktis kuigi palju kaasa rääkida, sest nagu seadus nõuab, on teater Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga (RKAS) sõlminud koostöö- ja käsunduslepingu, mis maja ehitustöid puudutavad õigused tollele üle annab.

Päris kõrvaltvaatajad teatriinimesed Seina kinnitust mööda siiski ei ole: nad annavad RKASile teavet maja seisukorra kohta ning nendega peetakse enne tähtsate otsuste langetamist nõu.

RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm ütles, et Ugala maja remont eeldab põhjalikku eeltööd.

«Tulenevalt hoone keerukusest ei oleks mõistlik ehitushanget korraldada eelprojekti järgi. Senised kogemused on näidanud, et sedavõrd pretensioonika hoone detailide lahendamist ei saa jätta ehitaja hooleks. Need tuleb enne ära lahendada,» lausus Idnurm.

Ta lisas, et seadus nõuab ka ümberprojekteerimise tarbeks konkursi korraldamist ning mingit pääsu sellest pole. Kavas on katuse soojustamine, akende vahetamine soojapidavamate vastu, õhkkardinate rekonstrueerimine ning hõõglampide vahetamine säästupirnide vastu.

Madis Idnurme sõnul ei olnud RKASile antud soojustustööde projektdokumentatsioon piisavalt põhjalik, kuid Irina Raud jäi selles osas teisele arvamusele.

«Eelprojektile on saadud ehitusluba,» tõi Raud välja ning lausus, et eelprojekti kallal nägid peale tema vaeva kümned spetsialistid.

«RKAS-ile pole nimetatud projekti esitatud, rääkimata ehitusloast,» pareeris Idnurm ning lisas, et vajab edasist u­urimist, millistel asjaoludel need vajalikku kohta ei jõudnud.

Idnurm juhtis tähelepanu ka asjaolule, et saastekvootide müügist saadud summaga ei ole võimalik rahastada pooleli oleva projekti lõpetamist või üht osa sellest. Irina Raud lausus, et seda polekski vaja teha: soojustamiseks saaks kasutada eelprojektis leiduvat teavet.

«Vaja on lihtsalt maha istuda ja projekt korralikult läbi vaadata,» sõnas Raud.

Kuidas oleks pidanud autorid kaasama?

Teatrimaja autoriõigustega arhitekti teeb ühtlasi murelikuks, et soojustusprojekti elluviimiseks leiti avaliku konkursiga ettevõte, kes pole Ugalaga varem kokku puutunud — aktsiaselts Amhold. Oma äranägemist mööda tegutsedes võib too rikkuda maja välisilmet või mõnd muud osa.

«Ugala maja on ainulaadne, teist sellist maailmas ei ole,» toonitas Irina Raud. Tema jutu järgi võiks riikliku komisjoni meelest Ugala hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla võtta. Peale Raua kuuluvad maja autorite hulka ka Inga Orav ja Mait Summatavet.

Madis Idnurm rahustas arhitekti, viidates autoriõigustele.

«Mis puudutab välisilme muutmist, on Irina Raual võimalik sõna sekka öelda, sest projekteerimistingimuste järgi peaks tema projektile kooskõlastuse andma,» sõnas ta.

Raud leidis seevastu, et protsessis osalemata on ehitaja tööle keeruline mingis osas ei öelda.

Arhitekt on saanud kolleegidelt toetust arvamusele, et soojustusprojekti puhul oleks tulnud pöörduda otse maja autorite poole. Enda kinnitusel sai Raud uuest projektist teada aga alles siis, kui RKASist talle helistati ning konkursi tarbeks maja lähteandmeid küsiti.

Idnurm selgitas, et kuigi on võimalus avalikku konkurssi vältida, seda üldjuhul ei kasutata.

«Kui projektis on autoriõigusega kaitstud osi, on tellijal teatud tingimustel võimalik korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange ja pakkumise saab esitada üksnes autoriõigustega isik,» rääkis ta. «Tavaliselt kuulutakse välja siiski avatud hanke menetlus, millel saavad võrdsetel alustel osaleda kõik isikud. See tagab suurema osalejate ringi ja läbipaistvuse ning võimaldab tellijal valida soodsamat hinda pakkuv töövõtja.»

RKASi kommunikatsioonijuhi sõnul plaanitakse soojustusprojekti ehitushange välja kuulutada aasta lõpuks ning töödega ühele poole jõuda tuleva aasta sügisel.

«Et teatrimaja on keskmisest keerukam ja tööde ajal oma uksi ei sulge, nõuavad ettevalmistused põhjalikku planeerimist ja läbimõtlemist,» lisas ta.