Viljandis napib noortele sobivaid üürikortereid

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis leiab kõige enam korterite üüripakkumisi kultuuriakadeemia infostendilt ning «Sakala» ja
«1Lehe» kuulutuste rubriigist.
Viljandis leiab kõige enam korterite üüripakkumisi kultuuriakadeemia infostendilt ning «Sakala» ja «1Lehe» kuulutuste rubriigist. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

«Tundub, et sel sügisel on üürikorterit Viljandis keerulisem leida kui varem,» nentis  kultuuriakadeemia majutusjuht Õilme Põlluste, kes on aastaid vahendanud elamispinda otsivaid tudengeid ja korterit välja üürida soovivaid linlasi.

Ehkki tänavu akadeemia endale sellist vahendaja rolli ei võtnud, on Põlluste üüriturul toimuvaga kursis.

«Esimese hooga küsitakse päris kõrget hinda,» sõnas ta ning selgitas, et läbirääkimiste käigus võib hind üsna palju kahaneda.

Keskmise ühetoalise korteri eest tuleb maksta 120—150 eurot kuus ja liita sellele kommunaalkulud.

Korteri leiab enamasti ajalehe kaudu

Õilme Põlluste hinnangul on võimalik kahetoaline keskküttega korter Viljandis üürile saada 120—130 euro eest. Sellele lisanduvad kommunaalkulud, mis talvel võivad olla üürisummast kõrgemad.

Pindi Kinnisvara Viljandi büroo juhataja Mirje Kallaste sõnul algab ühetoalise mugavustega korteri üürihind 150 eurost. Samas tunnistas ta, et kinnisvarabüroode kaudu otsivad omanikud endale üürilisi harva.

Enamasti tehakse seda siis, kui mõne üürnikuga on saadud halb kogemus, sest maakler aitab sõlmida juriidiliselt korrektse lepingu. Suurim üürikorterite vahendamine käib Kallaste sõnul aga «Sakala» ja tasuta ilmuva «1Lehe» vahendusel.

Turgu dikteerib üürile andja

Üüriturul on Mirje Kallaste hinnangul ohjad olnud aastaid üürile andja käes. See tähendab, et hinda dikteerivad need, kes korterit pakuvad. Omanike tegevust mõjutab omakorda talv, sest enamasti üritavad nad vältida olukorda, kus tuleb endal tühja korteri eest kõrgeid soojaarveid tasuda.

Neid, kes sooviksid Viljandis korterit üürile võtta, on Kallaste sõnul rohkem, kui elamispinda pakutakse. Otsijaid on erinevaid: palju on õpilasi, kes tulevad akadeemiasse või gümnaasiumi, ning on ka neid inimesi, kelle on Viljandisse toonud töö.

Omanikud otsivad üldjuhul neid, kes võtaksid korteri enda kätte pikaks ajaks, ning ehitajaid, kes töötavad siin paar kuud, üüriliseks enamasti ei taha.

Viljandi kultuuriakadeemias õpib ligi tuhat tudengit, kellest 650 on päevaõppes ning vajab siin eluaset. Samal ajal on akadeemial kahes ühiselamus veidi üle saja koha.

Õilme Põlluste sõnul on ühiselamukohad täidetud ning juba sisseastumiskatsete ajal andis ta uutele tudengitele teada, et nood hakkaksid endale elukohta otsima. «Mul on infot, et mõnel tudengil pole veel tänagi elukohta,» nentis ta teisipäeval.

Tudengid üürivad korterit tavaliselt mitmekesi, et kulusid jagada, ning eelistavad keskküttega eluruume, sest nende koolipäevad on nii pikad, et ahjukütmiseks aega ei jagu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles