Antu Rohtla: mesilaspered ja keskkond liiguvad allakäigu ja hävingu teed

Karksi kandi mesinik Antu Rohtla astub oma ettekandega üles ka 11. septembril peetaval meepäeval. Foto: Elmo Riig / Sakala

Karksi kandi mesinik Antu Rohtla ütleb, et arenenud riikidele on iseloomulik mesilasperede arvu vähenemine. Põhjuseks peab ta põllumajanduses ohtralt kasutatavaid kemikaale.

11. septembril peetakse Karksi-Nuias meepäeva. Antu Rohtla, miks tasub seada sammud Karksi-Nuia meefestivalile?

Seal pakutakse rikkalikus valikus mett ja sellest valmistatud tervistavaid segusid ning antakse maitsta ka mitmesuguseid meetoite. Samuti saab teavet Eesti mesinduse kohta: peetakse huvitavaid loenguid ja on võimalik suhelda mesinikega. See teema muutub järjest aktuaalsemaks ning inimestel tasub sellega kursis olla.

Miks peaks see tavalist inimest huvitama?

Kui Eestist peaksid mesilased kaduma — seda ohtu ei saa välistada —, siis muutub meie taimestik märgatavalt üksluisemaks. Kaovad putuktolmlevad taimed, mida Eestis kasvab ligikaudu tuhat liiki. Muud looduslikud tolmeldajad, nagu kimalased ja üksikmesilased, on juba niigi peaaegu kadunud.

Olen varakevaditi karusmarja õitel aedkimalasi loendanud juba 16 aastat ning nende arv on selle aja jooksul vähenenud ligi kuus korda. Üksikmesilastest, keda Eestis on peamiselt kahte liiki, olen tänavu näinud ainult ühte.

Meie toidulauale tulevatest saadustest on otseselt või kaudselt mesilastega seotud 70 protsenti, alustades marjadest, puuviljadest ja rapsiõlist ning lõpetades piima ja lihaga. Kui mesilasi enam poleks, jääks toiduvalik märksa kesisemaks.  

Kuuldavasti põhjustab Ameerikas mesilasperede hukkumist kollaps ehk mesilaste aids. Nüüd on ka Eestis tarud hakanud tühjaks jääma.

Jah, Viljandimaalgi leidus juba mullu näiteid, et pered olid suve lõpul tarudest kadunud. See on järjest tõsisem mure.

Kui palju mesilasi on Ameerikas hukka saanud?

Põhja-Ameerika mandril oli 1980. aastal mesilasperesid kaheksa miljonit, aga 2008. aastal kõigest viis miljonit. Seevastu Lõuna-Ameerika mandril on mesilasperede arv samal ajal kasvanud kahelt miljonilt viiele.

Aafrika mandril oli 1980. aastal üheksa miljonit ning 2008. aastal juba 16 miljonit mesilasperet. Aasia maades oli perede arv kasvanud 10 miljonilt 22le. Euroopas on see samal ajal kahanenud 22 miljonilt 16le.

Kollapsit on ka paljudes Euroopa riikides, näiteks Soomes, Prantsusmaal, Hispaanias ja Taanis. Viimati mainitus hävib igal aastal umbes 30 protsenti peresid.

Ameerikas on muu hulgas kollapsi põhjuseks peetud geneetiliselt muundatud taimi.

Ainuüksi geneetiliselt muundatud taimi ja nende õietolmu süüdistada ei saa. Samuti ei tasu süüd ajada mobiiltelefonide kaela, see oleks ühekülgne lähenemine. Sellest, mis tegelikult toimub, vaadatakse kõrvale.

Euroopa põllumajanduses kasutatakse nagu Ameerikaski väga palju kemikaale.

Kahtlemata on see nii. Kui võrrelda eri mandrite olukorda, siis neis piirkondades, kus keemiat kasutatakse vähem, mesilasperede arv pigem suureneb. Mina arvan samuti, et nende vähenemise peamine põhjus peitub keemiliste vahendite ohtras kasutamises.

Kuidas on läinud Eestis?

Siin on mesilasperede arv vähenenud viimase kümne aasta jooksul 40,2 protsenti. Kui nii edasi läheb, siis kümne aasta pärast meil mesilasi peaaegu ei olegi. Probleem on tõsine. Teeme sellest juttu oma meefestivalil, et teave jõuaks kõigini, alustades paadialusest ja lõpetades presidendiga.

Panen pahaks seda, et meie keskkonnakaitseameti töötajatele ei ole mesilastest ega nende kaitsest midagi räägitud. Vene ajal tulid igal kevadel Sakus kokku majandite taimekaitseagronoomid ning tavaliselt oli muu hulgas arutusel ka see teema.

Mullu juunis istusime Olustveres koos taimekaitse esindajate, mesinike ja suurpõllumeestega. Rääkisime oma muredest ja leppisime kokku, et koostame mesinikele ja taimekaitsetöötajatele kümme käsku.

Ministeeriumis vormistati küll kenasti paber, aga ametnik oli juurde märkinud, et mürgitusjuhtumite korral ei ole mõtet helistada, sest sellega tegelemiseks pole raha, bensiini ega aega. Tundub, et tänapäeval suhtutakse mesilastesse ja mesinikesse vaenulikult.

Mida tuleks teha niisuguse suhtumise muutmiseks?

Minu arvates tuleks juba algklassides hakata andma keskkonnaharidust. Olen vahel käinud sel teemal koolides jütsidele rääkimas ning huvi on olnud ääretult suur.

Läbi ajaloo on mesilastele pööratud ohtralt tähelepanu. 1732. aastal kirjutas Jüri kihelkonna kirikuõpetaja Anton Thor Helle koolidele lühikese eesti keele õpetuse, milles oli 14 leheküljel juttu ka mesindusest. Nii said lapsed juba maast madalast sellealaseid teadmisi. Pealegi oli eluviis toona looduslähedane.

Nüüd on inimesed looduskeskkonnast võõrandunud. Ei ole harv juhtum, kui õitsvale põllule pannakse mürgiprits peale ja öeldakse, et hävitatakse ainult umbrohtu. Aga kemikaal on kemikaal — see tapab peale umbrohu ka putukaid, sealhulgas mesilasi.

Mida saaks riik teha peale selle, et korraldab lastele loodushariduse andmise?

Kui Eesti Vabariik taasiseseisvus, likvideeriti mesindusalane uurimistöö. Meil ei uurita, miks mesilased surevad. Selle jaoks riigil raha ei ole.

Koonerdamine ei ole teadupärast kokkuhoid.

Kokkuhoid see tõesti ei ole. Meie mesilaspered ja keskkond liiguvad allakäigu ja hävingu teed.

Toon ühe näite. 1962. aastal, kui Nõukogude Liidus kuulutati välja üldine kemiseerimine, hakkas Mitšurinski instituudi professor Melnitšenko uurima Volga luhtade loodusliku taimiku kooslust. 20 aasta jooksul jõudis ta masendavate järeldusteni: selle ajaga hävines seal 60 protsenti mesilasperesid.

Taimi loendades leidis teadlane, et samal ajal oli jõe luhtadelt kadunud 20 putuktolmlevat liiki. Kardan, et meil on samuti osa liike kadumisohus, aga siin ei ole keegi nende üle arvestust pidanud.

MESINDUSPÄEV
Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse selts korraldab laupäeval kell 10 Karksi valla kultuurikeskuses mesinduspäeva. Teemad on järgmised:
• Meesaaduste tootmine ja mee kvaliteet — keskkonnauuringute keskuse Rapla filiaali juhataja Anna Aunap
• Meesegud ja nende toime — Lääne-Virumaa mesinik Maire Valtin
• Muudatused mesindusvaldkonna seadusandluses — Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk
• Mesilased ja keskkond — mesinik Antu Rohtla
• Mesindustarvikute müük ja konsultatsioon — Tõnu Rosenfeld osaühingust E-mesilane.
Allikas: www.mesindusprogramm.eu