/nginx/o/2016/02/01/4957589t1h3593.jpg)
/nginx/o/2008/09/25/77361t1h848e.jpg)
Ajad, mil koolilapse ranitsasse kuulusid kahvaturoheliste kaantega vihikud, on jäänud minevikku.
Repliik: Eesti keele vihik vä?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paremaks ja ilusamaks on muutunud nii koolivahendite kujundus kui sisu. Mis puutub muutunud sisusse, siis matemaatikavihikusse on trükitud võrrandid, füüsikavihikus on kirjas mõisted ning keelte õppimiseks tehakse grammatikareeglitega vihikuid. See on kasulik ja käepärane, kui õpilane peab ragistama ajusid ülesandeid lahendades või käändeid vormistades — peaasi et äratoodud reeglites poleks trükivigu. Teisalt võivad vihikusabas olevad meelespead ahvatleda õppurit kontrolltöö ajal spikerdama.
Kummastav on aga poeletil kohata eesti keele vihikut, mille kaanele on teiste lausete hulgas trükitud küsimus: «Kiiremini ei saa vä?» Ehkki täie jõuga keelekasutusse sisse murdnud, ei ole «vä» siiski ametlik vorm.
Släng väärib keele osana küll tähelepanu, kuid tekib küsimus, kas seda peaks tarvitama õppematerjalis. Niisugune vorm võib kinnistuda õpilase pähe õigena. Ehk juhib see tähelepanu asjaolule, et eesti keele õpetajad peaksid slängi ja kirjakeele erinevuste analüüsile senisest rohkem aega pühendama?