Eile avasid riigikantselei ja perekonna esindajad riigivanem Friedrich Karl Akeli 140. sünniaastapäeva puhul mälestuskivi tema sünnikohas Halliste vallas.
Riigimehe kodukohta tähistab mälestuskivi
6. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigivanem ja diplomaat Friedrich Karl Akel sündis 1871. aasta 5. septembril Kaubi mõisa Nosi karjamõisa omaniku pojana. Talu hävis 1970. aastatel ja seda paika tähistavad veel ainult põlispuud.
Rikas Halliste kant
Pidulikku sündmust juhatas kultuuriajakirja «Akadeemia» peatoimetaja Toomas Kiho. Põhjaliku ülevaate Friedrich Karl Akeli elust ja tööst andis ajaloolane Toomas Hiio. Mälestuskivi õnnistas luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder. «Akel oli Eesti ajaloos väga oluline mees, kes kasutas oma vaimuandeid rahva hüvanguks,» ütles Põder.
Muinsuskaitsja Trivimi Velliste nentis, et mälestuskivi avamine on vastuoluline sündmus. «Ühelt poolt pühitseb tänane koosviibimine üht väga väärtuslikku elu, kuid karjuv vastuolu peitub selles, kuidas see elu lõpetati,» kõneles Velliste.
Ta kiitis paiga erilist vaimu ja kinnitas Konstantin Pätsi muuseumi nimel, et õige pea saavad kunagiste riigivanemate sünnikohad kogu Eestis väärikalt tähistatud. «Meie ühismälu ei kinnistu muidu,» lisas ta.
Friedrich Karl Akeli lapselapselaps Kristiina Treude meenutas, et väiksena pikalt Stockholmis olles sai ta sugulastelt oma vaarisa kohta palju teada. «Olen väga tänulik kõigile, kes selle mälestuskivi rajamisele kaasa aitasid,» lausus ta.
Halliste vallavanem Andres Rõigas tõdes, et Halliste kihelkond on üsna paljude riigimeeste kodupaik. «Soovin, et tulevikus ei peaks me riigipeadele austust avaldama hävitatud talude asemel, vaid hoovides, kus on pügatud muru ja korstnast tõuseb suitsu.»
Mälestuskivi avamisel esinesid Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoor ja Halliste põhikooli mudilaskoor. Pärast avamist kogunesid külalised ja ajaloohuvilised Halliste põhikooli, kus leidis aset kõnekoosolek.
Ettekandega astusid üles Küllo Arjakas, Tiit Raukas, Mikk Vainik, Tauri Hütt ja Jaak Pihlak.
Vaatamiseks oli välja pandud Akelile pühendatud näitus.
Sealsamas löödi esimese päeva tempel Akelile pühendatud postmargile, mis kuulub riigikantselei ja Eesti Posti koostöös loodud postmargiseeriasse «Eesti riigivanemad 1918—2018».
Friedrich Karl Akel õppis Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, seejärel täiendas end välismaal. 1902. aastast töötas ta silmaarstina Tallinnas, kus avas hiljem erakliiniku.
Võõra võimu ohver
1924. aastal oli ta Eesti Vabariigi riigivanem. Kolm korda oli ta eri valitsustes välisminister ning kuulus Riigikogu ja Rahvuskogu koosseisu. Akel oli pikalt välisteenistuses, esindades Eestit saadikuna Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal ja Hollandis.
Friedrich Karl Akel oli ka ühiskonnaelus tegev: ta kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, oli üks Fraternitas Estica asutajaid ja vilistlane. Samuti tegutses ta spordiseltsis Kalev, oli Eesti olümpiakomitee esimees ning Eesti esindaja rahvusvahelises olümpiakomitees.
Nõukogude okupatsioon hävitas nii Akeli töö kui tema enda ja ta perekonna. Friedrich Karl Akel hukati 3. juulil 1941 Tallinnas.