Kartul annab viljasaagile silmad ette

, gerly.lehtmets@sakalakirjastus.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme Viljandimaa taluniku kinnitusel on tänavune kartulisaak mulluse kiduraga võrreldes suisa väga hea.
Mitme Viljandimaa taluniku kinnitusel on tänavune kartulisaak mulluse kiduraga võrreldes suisa väga hea. Foto: Elmo Riig

Ehkki tänavune kuivavõitu suvi on olnud viljakasvatajatele kitsi ja suure saagiga nad uhkustada ei saa, on vähemalt kartulisaak Viljandimaal kopsakam kui möödunud aastal.

Kolga-Jaani lähistel Nõmme talus algas kartulivõtt varakult, juba enne jaanipäeva. Peremees Priit Tõnissoni sõnul pandi mugulaid sel aastal umbkaudu kahele ja poolele hektarile.

Kasvupinda on küll sama palju kui mullu, aga saak tuli suurem. «Esimest korda kasvatasime prooviks varajast sorti «Solist». Seda saime müüma hakata juba kuuendal juunil,» rääkis Tõnisson.

Nõmme talu kartulimaadel kasvasid peale «Solisti» üksnes läbiproovitud sordid: «Arielle», «Gala» ja «Laura». Rohkem kui ühte ei julgenud peremees enda sõnutsi korraga katsetada, sest maad napib ja iga uus sort nõuab mõne eelmise, end juba tõestanu väljajätmist.

«Ei söandagi neid ülepeakaela vahetada, sest kartulid on vaja ju maha ka müüa. Rahvale tundmatu sordi puhul võib see keeruline olla,» lausus peremees.

Saak on väga hea

Priit Tõnissoni jutu järgi on tänavune kartulisaak mulluse kiduraga võrreldes suisa väga hea. Põllumehe kinnitust mööda sadas sealkandis vihma just paras jagu, nii et muld ei jäänud liiga kuivaks, aga kartul ei uppunud ka ära. «Mugulad on isegi pisut suuremad kui eelmisel aastal,» rõõmustas ta.

Kui palju ühe pealse alla mugulaid koguneb, sõltub Priit Tõnissoni sõnul seemnematerjalist: see peab olema haigustevaba. Väga tähtsaks nimetas ta ka õiget viljavaheldust. Nõmme talus pole tänavu selles mõttes midagi teisiti tehtud — vanad läbiproovitud võtted tagasid hea saagi ja peremees ei saa nuriseda, sest põld andis kuhjaga tagasi selle, mille mullu andmata jättis.

Sama meelt on Tarvastu kandis Peegi-Kuressaare talus toimetav Endel Peek, kes pani tänavu kartulit viiele hektarile. Et vanus pressib peale ja abikäsi pole võtta, on paljude põllutöödega Eestis esimesena pihta hakkav Peek töömahtu kärpinud. «Kunagi panin kevaditi kartulit vähemalt 15 hektarile, aga nüüd jätan kasvupinda iga aastaga vähemaks,» rääkis Peek.

Leiba enam tasa ei teeni

Peegi-Kuressaare talus kasvab viis järeleproovitud sorti, millest peremees nimetab esimese hooga «Laurat», «Marabeli» ja «Läti kollast». Endel Peegi arvates tegi tänavune kuiv suvi teraviljakasvatajatele karuteene, kuid kartul kannatas põua kenasti ära ja mugulad aitavad nüüd viljapõllult saamata jäänu tasa teha.

Ka Peegi kinnitust mööda on mugulad tänavu suured — mitte nagu mullused kribulad, mille eest ei saanud turul korralikku hinda küsida.

Nii Peek kui Tõnisson julgevad öelda, et kartulikasvatus tasub end veel ära, kuid rikkaks sellega ei saa. «Kui ei tasuks, poleks ju mõtet sellega jantidagi,» nentis Priit Tõnisson, kelle sõnul on mugulate eest küsitav hind tänavu enam-vähem sama mis mullu.

Endel Peegi jutu järgi on hind õige pisut kõrgem, kuid see olevat muu hinnatõusu kõrval tühine. «Põhiline on see, et alles hiljuti sai kartulikilo eest küsitud raha eest pätsi leiba, kuid tänavu enam ei saa,» rääkis Peek. Vana peremees ei julge enam öelda, nagu oleks võimalik ainult kartulikasvatusest ära elada: et hakkama saada, tuleb üht-teist veel mulda panna ja hooldada.

Kuivus on aidanud

Kartulivagudega pole Endel Peek sel aastal pidanud suurt vaeva nägema. Kord või paar tuli tal küll taimi kahjurite ja lehemädaniku vastu pritsida, kuid see oli kõik. Kuivus tegi töö tema eest, sest ka umbrohi vajab vett, mida tänavu suvel eriti ohtralt ei antud. Osa kartulit kasvab Peegil kasvuhoones ja sellega oli muret veel vähem.

Just kasvuhoonest noppis Endel Peek esimesed mugulad, juba kolmandal juunil. Nüüd on üles võetud ka pool avamaale pandud hilist kartulit ning kui kuiva annab, saavad Peegi-Kuressaare talu kartulikombain ja korralik saak paari päeva jooksul katuse alla.

Nii keldrisse pandu kui veel põllul kasvava suhtes on peremees optimistlik: «Tänavu on olnud hea ilm ja arvan, et mõnikümmend tonni peaks kartulit ikka tulema. See on tavaline saak, võib-olla pisut paremgi.»

SORTIMENT

Viljandi turul on müügil kümmekond sorti kartuleid.

• Enim nõutud on «Laura» ja «Maret». Mõlemad on punase koore, madalate silmade ja sitke koorega ning säilivad hästi. Mugulad on tumekollase sisuga.

• Samuti populaarne «Piret» on keskvalmiv, kollase koore ja sisuga ning ovaalne. See on nematoodi- ja vähikindel ning paneb üsna hästi vastu ka lehemädanikule, viirushaigustele ja harilikule kärnale. «Piret» sobib friikartulite ja krõpsude valmistamiseks ning on kasvatajate seas väga hinnatud.

• Eelmisel aastal Eesti parimaks hinnatud «Andot» meie turul eriti palju ei kohta. «Ando» on suhteliselt suure kuivainesisaldusega sort, mis sobib pudru valmistamiseks ja keedukartuliks. See hiline ja lehemädanikukindel sort passib kenasti mahetootmiseks.

Allikas: aiandus.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles