Haridusminister: põhikool ja gümnaasium on eri eesmärkide, sisu ja nõuetega

Endine haridusminister Tõnis Lukas. Foto: Toomas Huik

Mõdrikul Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis täna alanud haridusfoorumil peetud ettekandes selgitas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas põhikooli ja gümnaasiumi lahkuviimise vajalikkust.

Gümnaasiumi põhikoolist lahutamise peapõhjusena nimetas Lukas laste arvu olulist vähenemist lähemas tulevikus. Gümnaasiumihariduse kvaliteeti saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolu korral.

Prognoosi järgi väheneb gümnaasiumiastme õpilaste arv päevases õppes aastaks 2012 tänavusega võrreldes tervelt 30 protsenti. Mõnes piirkonnas on seis veel kurjakuulutavam.

«Gümnaasium peaks olema eelkõige koht, kuhu minnakse õpingute jätkamiseks kõrgkoolis ning mõnel määral ka kutseõppes ning kust reeglina otse tööle ei minda. Põhikooli lõpp peaks aga olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt on arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus,» ütles Lukas.

Ministri hinnangul tuleks soosida olukorda, kus gümnaasium ja kutseõppeasutus teevad koostööd. Ka see suurendab õpilaste valikuvõimalusi.

«Kaaluda tuleks kutsekeskhariduse lõpetanutele täies mahus üldkeskhariduse omandamise võimaldamist lisa-aasta kaudu. Sel juhul saaksid soovijad jääda kutseõppeasutusse neljandaks aastaks ja õppida just neid õppeaineid, mis jäid kutsekeskhariduse õppekava üldainete 40-nädalases blokis omandamata,» tegi minister ettepaneku.

Esimeste kooliastmete võrk aga peaks tagama nooremas vanuses õpilastele kooli kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. «Kui väike gümnaasiumiosa kaob, ei tähenda see veel kooli kadumist - tugevat põhikooli on vaja säilitada iga hinna eest,» kinnitas Lukas.

See, et põhikoolide arv on hakanud kahanema ja gümnaasiumiastmega üldhariduskoole on neist juba rohkem, ei ole loogiline. See arv langeks lähiajal niikuinii - me peame tagama ümberkorralduste süsteemsuse. Juhuslikult ei tohi haridussüsteemis midagi teha, kõik peab toimuma laste tuleviku huvides!»