Viljandist Tartusse viiva tee ääres Oiul on juba aasta otsa käinud suur ehitustöö — sinna rajatakse Võrtsjärve esimest korralikku väikesadamat.
Oiule tuleb väikesadam
Ettevõtmist veavad Viljandi ettevõtjad Anmar Pihlak ja Romet Elmaste. Töid tehakse mittetulundusühingu Oiu Arendus nime all ja ettevõtmisse on kaasatud ka Oiu jahtklubi.
Nagu ütles Anmar Pihlak, tuleb sellest täiuslik väikesadam kõige vajalikuga, alustades uue kai ja ujuvsildade, sadamahoone, vettelaskmispaiga ja remonditöökojaga ning lõpetades majutuskoha ja süüa pakkuva kõrtsiga.
Pihlaku hinnangul on see Viljandi—Tartu maantee ääres Tänassilma jõe ääres asuv paik sadamaks kõige sobivam, sest on Võrtsjärve tuulte ja lainete eest kaitstud, vesi on jões piisavalt sügav ja järveni on vaid 300 meetrit.
«Juba ammustel aegadel peatusid siin kaubalodjad ning hiljem nõukogude ajal oli samas Vene reisilaeva Raketa üks peatuskoht,» lausus ta.
Kuni 200 kaikohta
Suuremaid ehitustöid alustati aasta tagasi. Nüüdseks on kerkinud sadamahoone, mida parasjagu sisustatakse, ning valmimas on kaatrite, jahtide ja mootorite remontimise ruumid.
Meistrimeest sinna alles otsitakse. Samuti soovitakse leida projektijuhti, kes sadama tegevust veaks.
Järgmisel nädalal alustatakse uue kai ehitamist. See tuleb endisest 70—80 sentimeetrit kõrgem, et kõrgvesi seda üle ei ujutaks. «Kui kai valmis saab, tuuakse tehasest kohale ujuvsillad. Kuu-kahe jooksul valmib 35 kaikohta purjekatele, kaatritele ja aerupaatidele. Seejärel on Oiule oodatud kõik asjahuvilised,» rääkis Anmar Pihlak.
Lähema viie aasta jooksul on kaikohtade arv kavas paisutada 150—200ni.
Teed, platsid ja parklad on peaaegu valmis. Paigaldatud on elektri-, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Pinnakatted pannakse siis, kui kai rajamisega on ühele poole jõutud.
Majutuskohad ja kõrts tulevad 1913. aastal ehitatud meiereikompleksi, mis renoveeritakse. Parasjagu käivad ehitustööd vanas parvemehe majas.
Matkarada ja vaatetorn
Järgmisel hooajal on kavas teha sadamasse paaditankla, et alustel oleks võimalik vee peal olles kütust võtta. Praegu tuleb seda neile vedada kanistritega, sest lähim veetankla on Tartu lähedal Kavastus.
«Tankla ja sadamahoone vahele teeme paadi- ja jahiomanikele aluste vettelaskmise koha. Selle ehituslik lahendamine oli projekteerijatele väga keeruline, sest veetase on äärmiselt kõikuv,» jutustas Anmar Pihlak.
Tema sõnul kuulub sadamakompleksi alla ka seitsmel hektaril laiuv Oiu luht. Sinna on detailplaneeringu järgi plaanis rajada vaatetorn ja õppe-matkarada, kus saab käia aasta läbi. «See atraktiivne paik, mis on suure osa aastast vee all, lisab veel ühe põhjuse, miks meie juures peatuda,» lausus Pihlak.
«Oleme mõelnud ka vabatahtliku päästeüksuse loomisele. Praegu seda järvel pole, aga traagilisi õnnetusi juhtub peaaegu igal aastal,» lisas ta. «Kui siis alus Võrtsjärvel hätta satub, on Oiu sadamasse helistades võimalik abi leida.»
Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee meelest on Oiu sadama loomine tervitatav ettevõtmine, mille projektidele on asutus rõõmuga heakskiidu andnud. «Praegu pole ju Võrtsjärve ääres nõuetekohast sadamat ja pole ka võimalik vee peal tankida,» nentis ta.
Investeeritakse 1,5 miljonit
Seni on sadamale kulunud 600 000 eurot, millest 400 000 on saadud toetustena EASist ja mitmest PRIA projektist. Anmar Pihlak arvas, et lähema viie aasta jooksul võivad sadama investeeringud küündida 1,5 miljoni euroni.
Kõigele kavandatavale on Pihlaku sõnutsi tehtud nii detail- kui üldplaneering, tõhusat abi osutasid selle juures Kolga-Jaani vallavalitsus ja Võrtsjärve sihtasutus.