Targalt kasutatud taim aitab inimest

Mustikad on ühed imepärasemad Eesti metsades kasvavad marjad, mis parandavd isegi nägemist. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Meditsiinidoktor ja kirjanik Aili Paju on üks Eesti tunnustatumaid loodusravispetsialiste, kes on inimestele nõuandeid jaganud nii raamatutes kui ajakirjanduses.

Professor Aili Paju, öeldakse, et maailmas pole haigust, mille vastu looduses ravimit ei leidu. Kas teie usute seda? Kas ühel ilusal päeval võivad inimesed olla nii nutikad, et leiavad need imetaimed üles?

Küsite, kas ma usun, et kõiki haigusi saab ravida taimede abil. Vastan otse: praegu küll ei usu. Püüan põhjendada. Kujutlegem korraks, et võrreldakse inimese maksa kahjustatud rakku ning elusat taimerakku. Nende ehituses ja tegevuses on detailideni välja palju sarnast. Konkreetne taim toodab tõepoolest selliseid toimeaineid, mida vajavad haige maksa rakud.

Nii et kui teame, milliseid aineid taim toodab, ja taipame neid õigel ajal tarvitada, võib maksa ainevahetus paraneda. Bioloogiline abi, mida targalt kasutatud taim inimesele osutab, võib kohati olla asendamatu.

Kummatigi sõltub tervis, sealhulgas ka maksa seisund, veel mitmest asjaolust: elukeskkonnast ning inimese emotsioonidest ja püüdlustest, millel võib olla häirete ja vaevuste süvenemises oma osa. Poleks aus jätta kõike taimede kanda.

Jah, need võivad küll pakkuda oskusliku kasutamise korral leevendust — näiteks taimetoit võib vähendada paanikat ja agressiivsust —, kuid ei taha uskuda, et taimetee pruukimine võiks kõrvaldada hingehädasid ja parandada suhteid.

Mis imetaimedesse puutub, siis nende usk käib meie ühiskonnast ikka hooajati üle. Probleem on siiski märksa sügavam: nii suurel määral inimlikkust nõudvasse erialasse kui meditsiin on järjest rohkem imbunud tehnokraatlik mõtteviis.

Orienteerutakse tehnoloogiale, ignoreerides looduse ja inimese kui selle ühe osa olemuslikke vajadusi. Kui kunagi hakatakse mõistma, et tehnoloogia ei taga täielikku tervistumist, vaid selleks on vaja hoopis organismi tugevdada ja kasutada tema toetamiseks rohkem looduslikke vahendeid, küllap siis avastatakse ka niinimetatud imevõimalustega taimi.

Kui kuulata teid raadios inimeste küsimustele vastamas, jääb mulje, et olgu vähem või rohkem, aga ravimtaimedelt saab abi alati. Kas on olukordi, mis teid kimbatusse ajavad?

Kui alustasin noore arstina tööd, ajasid mind kõige sagedamini segadusse inimesed, kes kannatasid krooniliste valude all, kel olid suur kehakaal ja kõrge vererõhk, aga kes ometi ei tahtnud oma tervise heaks pisutki pingutada — ka ise selle eest vastutada.

Kui soovitasin peale taimravi toetavaid võimalusi, nagu tervislikku toitumist ja igapäevaseid liikumisharjutusi, mis oleksid kindla peale hästi mõjunud, ütles patsient, et ei hakka sellega tegelema, ning päris, kas mul muud pakkuda polegi. Kaalu vähendamiseks oleksid nende meelest mõistagi parimad olnud põske pistetavad tabletid.

Nüüd on olukord muutunud. Juba teatakse, et oma tervise eest tuleb vastutada ka endal, ollakse asjatundlikumad, tuntakse paremini oma keha võimalusi ja liigutakse rohkem.

Andsite kord nõu, mida teha süveneva lühinägelikkuse korral. Õpetasite, et õhtuti tuleb süüa ära pool klaasi mustikaid. Mustikatablette te nii tõhusaks ei pidanud. Kas mustikate või teiste marjade, näiteks mustade sõstarde, jõhvikate ja pohlade ravitoime nõrgeneb, kui nad on kisselliks keedetud või piimaga kokteiliks vahustatud?

Mustikas sisaldab neomürtilliini, mürtilliini, erükoliini ja ligemale 20 protsenti parkaineid. Need kõik parandavad silmade ainevahetust, kuid mitte ainult. Kogu taim, kaasa arvatud lehed ja varred, mõjub hästi kõhunäärmele, maksale ja seedekulglale. See avaldub muu hulgas ka nägemise paranemises.

Mul pole andmeid, et mustikakissell, tabletid või toidulisandid sisaldaksid sama palju toimeaineid kui mustikas loomulikul kujul. Seetõttu soovitan tarvitada neid marju naturaalselt.

Parim on võtta õhtupoolikul, kui pärast seda enam ei söö, kaks-kolm supilusikatäit mustikaid, valada neile kuuma (mitte keeva) vett, lasta pool tundi tõmmata, rüübata siis vedelik ära ja süüa marjad peale. Nii saavad toimeained teie sisemuses rahulikult öö otsa tegutseda. Kui mustikaid parajasti pole, võib tarvitada ka teisi metsamarju.

Ravimtaimed on leebed ja nendelt abi saamine nõuab kannatlikkust. Kui pika aja peale on selge, et kasutatav tee või kompress inimest siiski ei aita?

Ägeda protsessi, näiteks külmetushaiguse korral annab tass õigel ajal joodud kuuma raviteed alati kergendust. Külmetuse puhul tarvitatakse ravitõmmiseid tavaliselt nädala jooksul.

Krooniliste tõbede taimravi on komplitseeritum. Mõnikord kulgevad need hooajati, nagu sügisel ja kevadel aktiveeruv liigestepõletik või podagra. Põletiku ägenemist võivad põhjustada ka töökohavahetus ning toidukaardi või elurütmi muutumine. Sellisel juhul tuleb end taimedega ravida enamasti kolm nädalat kuni kuu ning teha siis paus või vahetada tõmmist.

Mida soovitate keskmisele eestlasele, kes sööb supermarketist ostetud toitu, liigub vähe ja on närviline? Kuidas ta saaks organismi pisut puhastada?

Kui inimene on harjunud tegema ostud supermarketist, elab ta ilmselt linnas, kus on ka turg. Sealt võib ta hea tahtmise korral leida usaldusväärse müüja, kellelt saab värsket ja puhast kaupa.

Turule soovitan minna kindlasti jalgsi — eriti kui ostate vähe. Märgatav muutus avaldub teie elus värske puhta toidu ja liikumise mõjul juba paari nädala pärast. Muutute rõõmsamaks ja tervemaks. Supermarketisse minge üksnes siis, kui suur kiirus on peal.

On inimesi, kes korjavad viirusi otsekui tolmuimejaga. Sügisele mõeldes on neil juba praegu hirm nahas. Viimaks ikka on midagi, mis aitab?

Põhjusi, miks inimene on muutunud viiruste korjajaks, on palju. Sageli põdevatele lastele, eriti kui nad käivad lasteaias või koolis ning puutuvad tihedalt kokku teiste viiruselevitajatega, tuleks hakata sügisest peale andma immuunsüsteemi tugevdavaid taimi, toidulisandeid ja tablette. Asendamatud on punase siilkübara ekstrakti, tsinki ja C-vitamiini sisaldavad imemistabletid.

Järgmisel kevadsuvel soovitan kõigil viirusekorjajatel hakata end karastama. See võtab päevas kõigest viis minutit, aga tänu sellele liiguvad viirused teist suure kaarega mööda.

Mis on teie lemmiktaimed?

Seda on minult küsitud ikka ja jälle. Mul on lemmikuid palju ja olen märganud, et mu poolehoid sõltub aastaajast. Imetlen südant soojendavaid taimi ning neid on rohkesti.

Ei tahaks küll kedagi esile tõsta, kuid praegu eelistan tervistavat kaunist siilkübarat ja puudest meeldib mulle igal ajal kask — näiliselt õrn, kuid ometi sitke.

Siilkübaraõied elavad suve lõpul tormilist elu. Säravatest õitest näed, kui väga nad elus on, kuidas nad laulavad kooris kümnete mesimummude, liblikate ja teiste putukatega.

Paarkümmend aastat tagasi istutasin koduõue lähedusse kasesalu ja mitu aastat on see kinkinud mulle hilissuveks kase- ja kivipuravikke. Lõuna-Eestis läks tänavu aega, enne kui seened otsustasid samblast nina välja pista. Käes oli juba august ja seeneisu suur, aga neid polnud kusagilt võtta.

Siis käis üle korralik vihmasabin ja järgmisel päeval pakkus kasesalu mulle korvitäie puhtaid terveid kivipuravikke. Mu kased oleksid justkui teadnud, et perenaine on suur seenesõber, ning üllatasid mind meeldivalt. Ilus ja kasulik.