Keskkonnaminister käis Viljandimaa elu kaemas

Keskkonnaminister Keit Pentus on seisukohal, et keskkonnavaldkonnas ei saa keskenduda ühele piirkonnale. Möödunud reedel käis ta Viljandimaal.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Läinud reedel käis Viljandimaal keskkonnaminister Keit Pentus, kes kohtus Viljandi linnavalitsuse liikmetega ja kuulas Võrtsjärve kalameeste muresid.

Pentuse sõnul oli visiidi peamine eesmärk siinsete inimeste rõõme ja muresid oma silmaga näha ning kohalikega neist rääkida.

«Eriti keskkonna valdkonnas on tähtis olla kursis kõigi piirkondade oludega, sest probleemid ei arvesta omavalitsuste piire,» rõhutas ta ja lisas, et põhitähelepanu sai seekord Võrtsjärve kalurite mure angerjate vähesuse üle.

Jagas linnaisadele kiidusõnu

Enne kaluritega kokkusaamist oli Viljandi linnavalitsuses mitmetunnine kohtumine, mille minister hindas igati sisukaks. Kultuuripealinna üldist olukorda peab ta heaks ning ütleb, et mitmes osas annab Viljandi teistele Eesti omavalitsustele eeskuju.

«Juba tänavatel ringi käies on näha, et siin on pikka aega olnud stabiilne ja õiges suunas liikuv areng,» lausus Keit Pentus Viljandi kohta. «Seda on lust vaadata.»

Pentus tõi välja, et kui paljud teised omavalitsused pole rasketel aegadel finantspoolega kõige paremini toime tulnud, siis Viljandi on kenasti hakkama saanud. Ühtlasi kiitis ta linnajuhte selle eest, et nad on suutnud siia tuua Euroopa Liidu toetusraha ning selle abil näiteks lasteaedade olukorda parandada.

Kohtumisel tulid jutuks ka need Viljandi alad, kuhu on linna ja Euroopa Liidu rahaga rajatud teed ning kus võiks edendada ettevõtlust.

Üks neist on Reinu tee ja Raua tänava piirkond, kus riigil on mitu maatükki, mille võiks enampakkumisele panna. Seda, millist laadi ettevõtted maatükkide vastu huvi võiksid tunda, ei tea Pentuse ütlemist mööda kunagi ette. Küll aga usub ta, et tänu linna heale mainele ei tule huvilistest puudust.

Riik peab kaluritele appi tulema

Peamiselt angerjavarude üle käinud arutelul Võrtsjärve kaluritega räägiti ka muudel seda kanti puudutavatel teemadel.

Võrtsjärve sihtasutuse panust hindab keskkonnaminister kõrgelt ning leiab, et selle tegevus on kohaliku elu arenemisele palju kaasa aidanud.

Pentuse sõnul puudutab Võrtsjärve põhihäda — üha kesisemad angerjasaagid — ka teisi Eestimaa veekogusid ning kohtumisel arutatigi, kuidas lahendust leida.

«Ei saa kindlalt väita, et angerjavarud on otsas,» selgitas minister. Teadlaste seisukoha järgi raskendab angerjapüüki iseloomu näitav järv, mis tõstab perioodiliselt veetaset, ning praegu on kaluritele ebasoodus seis. Samal ajal tuleb neil maksta püügi- ehk mõrramaksu, millega tasutakse järve lastavate angerjamaimude eest. Maimude hind on paraku turul märgatavalt tõusnud ning see seab kalurid veelgi raskemasse seisu.

Üks angerjavarude taastamist toetav meede on Pentuse ütlemist mööda Euroopa Kalandusfondi poolt osaliselt finantseeritav maimude järve laskmine. Nelja aasta jooksul finantseerib riik seeläbi umbes 250 000 euro ulatuses angerjavarude taastamist.

Pentuse sõnul on tähtis nüüd teha ka muudatus, mille järgi kalamehed ei peaks tulevikus Euroopa Kalandusfondist tehtud kulutusi kalameeste püügitasude arvestuses kajastama. Ühtlasi tuleb muuta paindlikumaks püügimaksu korda.

«Praeguseks kõiki mehhanismi detaile veel välja töötatud pole,» lausus Pentus ning lisas, et probleem on selgelt olemas ja sellele tuleb lahendus leida.

Ministril tuleb vahendada mitut vaidlust

Angerjapüügiga seotud mured pole ainsad, millega keskkonnaministeeriumil operatiivselt tegelda tuleb. Lahendamist vajab näiteks erametsa- ja põlluomanike ning jahimeeste vastasseis, mille tõttu esimesed ei taha teisi oma maadele lubada.

Keit Pentus ütles, et kutsus mõlemad osalised juba nädalate eest lahenduste leidmiseks ühise laua taha. Kokku on lepitud, et jahiseadust muutes võetakse aluseks ministeeriumi väljapakutud eelnõu ning seaduse põhimõtted käiakse läbirääkimistel peatükkide kaupa läbi.

«Mõlemad osapooled on väga jõulised oma huvide eest seisjad, mis on täiesti arusaadav,» ütles keskkonnaminister. Ta lisas, et lahendust soovitakse leida ning see annab head eeldused selleks, et tasakaalukas ja kõigi osapoolte huvisid arvestav kokkulepe ikkagi leitakse.

Üks intensiivne vaidlus, millega ministri jutu järgi viimastel kuudel samuti palju tegelda on tulnud, käib kohalike õhku saastavate ettevõtete ja Euroopa Liidu vahel, sest tihtilugu ei jõuta täitmist vajavate normide osas üksmeelele. Seetõttu on vaja pidada läbirääkimisi, et Eesti huvid oleksid kaitstud.

Ühtlasi tuleb Pentuse tõdemust mööda arutada tendentsi, et looduskaitse alla võetakse üha rohkem maa-alasid.

«Looduskaitse puhul peab leidma tasakaalu, kuidas loodus oleks kaitstud ja igapäevane elu saaks seda arvestavalt edasi minna. Kaitsealade moodustamisest ei tohi kujuneda piits, mida ähvardavalt viibutada,» rääkis ta ning lisas, et hea lahendus pole mitte see, kui 99 protsenti riigist on kaitse all, vaid see, kui loodust osatakse kaitsta ka ilma administratiivse sekkumiseta.

Tagasi üles