Pärnu kutsehariduskeskus pakub Viljandimaa kauaaegsetele töötutele noortele võimaluse omandada tasuta amet, kutsudes neid õppima palkmajade ehitamist ja aiandust.
Noored töötud saavad tasuta Pärnu kutsehariduskeskuses ametit õppida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorte töötute kutseõppe projektijuhi Maarja Lengi jutu järgi moodustatakse novembris õpinguid alustavad rühmad 16—29aastastest Viljandi-, Pärnu- ja Läänemaa noortest, kes on olnud Eesti töötukassas arvel vähemalt kuus kuud.
Rohkem kvalifitseeritud tööjõudu
Pärnumaa kutsehariduskeskus korraldab Maarja Lengi sõnul projekti selleks, et luua juurde kvalifitseeritud tööjõudu ning pakkuda tööta jäänud noortele võimalust omandada kutse ja ametikoht.
Õpingud on korraldajate kinnitust mööda tasuta, nende eest maksab Euroopa Sotsiaalfond. «Õppe- ja praktikaajal makstakse osalejatele stipendiumi ning sõidu- ja koolilõunatoetust. Samuti tasutakse õpilaskodu majutuskulud. Lisaks on praktikale suundudes ja praktika ajal ette nähtud individuaalne ja grupisisene nõustamine,» loetles Lenk projekti plusse.
Õpingupaiga, Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorepi sõnul sai projekt alguse koolitajate tõdemusest, et noored ei malda pikalt õppida. «Nad ootavad kiiresti rakenduvaid praktilisi õppekavu, seepärast valisime töökohapõhise õppe, mis kestab aasta ning kätkeb nii teooriat kui praktikat kas tööandja juures või kooli iseseisvas praktilises töökeskkonnas,» rääkis Koorep.
Ühtlasi tahtsid korraldajad iseennast koolitajatena proovile panna. Koolil on töökohapõhise ehk õpipoisiõppe kogemused, kuid proovile panevad õpetajad end selles mõttes, et varem pole komplekteeritud ühtki rühma ainult pikka aega tööta olnud noortest.
«Abiks on programm, mis võimaldab lisategevusena nõustamist nii noortele kui praktikajuhendajatele,» sõnas Koorep.
Erialad sõltusid mitmest asjast
Projektil on Pärnumaa kutsehariduskeskuse töötajate jutu järgi mitu algust. Selleks et kool saaks pakkuda noortele töötutele nimetatud programmi abil õpet, peab õppekava olema rühma koostatud ning riiklikus eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses kinnitatud. See protsess on pikk ja võtab tihtilugu aega terve õppeaasta.
Erialad, mida noortele töötutele õpetama asutakse, valiti hoolika kaalumise tulemusena. Neil oli kinnitatud õppekava ning need sobisid noorte töötute vajadustele ja ootustele. Õpe on praktiline ja õige pikkusega ning koolitajate senine kogemus ütleb, et see tagab töö.
«Viimase kinnituse saamiseks uurisime strateegilisi haridussuundumusi, vaatasime, millist tööd ja missuguseid arengusuundi pakutakse kõnealusele piirkonnale, millistel koolitustel on olnud huvilisi ning missugused on meie õpilaste töölesaamisvõimalused,» seletas koolituskeskuse juhataja.
«Tuleb mainida, et palkehituse töökohapõhist õpet pakume eraldi esimest korda, varem oleme õpetanud mitmesuguseid ehituserialasid ning palkmaja ehitust moodulina metsandusõppes,» rääkis Koorep.
Aitab töötuid praktika ja teooriaga
Mõlemad kavad on Piret Koorepi sõnul koostatud nii, et 30 protsenti õppetööd on teoreetiline ja 70 protsenti praktiline. «See annab noortele rohkesti praktilisi kogemusi,» lausus ta.
Praktika korraldatakse erinevates ettevõtetes. Niisuguste õppegruppide kogemus on koolitajatele näidanud, et paljud õppijad leiavad praktikapaigas hiljem ka töökoha. Mõni on koolituskeskuse juhataja kinnitust mööda isegi valmis väikeettevõtjana endale töökoha looma.
Projekti elluviija Piret Koorepi jutu järgi on Eestis palkmajade ehitajatest ja aednikest puudu. Napib ka head kodumaist toitu, sest ketikauplustes domineerib odav lähi- või kaugvälismaa toodang. Turul leidub Koorepi ütlemist mööda küll ka Eesti aiakaupa, kuid seda ei pruugi olla igal turul ja sobivas hinnas.
«Turukaup on kallim. Kaubandusketist öeldakse, et Eesti aiasaaduste sinna jõudmine eeldab suuri või kokkulepitud koguseid ning püsivat kvaliteeti. Viljandimaal on väiketootjal lisavõimalused keeta marjad ja puuviljad mahlaks, moosiks või mehuks ning pakendada,» rääkis Piret Koorep.
Ilupuu- ja tarbeaiaistikud on tema jutu järgi samuti minev kaup, aga neid tuleb osata müügiks kasvatada.
Koolitajad näevad ette uut ehitusbuumi, mistõttu need, kes oskavad puitmaja ehitada, on nende arvates varsti eriti hinnas.
«Naljatamisi võiks öelda, et mõtlesime projekti koostades aednikuks õppima tulevatele neidudele ja palkmaja ehitust tudeerida plaanivatele noormeestele — ikka selleks, et nad käsikäes elus edasi läheksid,» naeris Koorep.
Pärnu kutsehariduskeskus ootab aiandust õppima kümmet noort ja tosinale on kohti palkmajaehituse õppekaval. Rühmade koostamine peab olema lõpule viidud oktoobris, õpe algab novembris. Koolitajad otsivad noori, kes on 16—29aastased, töötuna arvel olnud vähemalt kuus kuud ning pärit Viljandi-, Pärnu- või Läänemaalt.
«Kui rühmad ei tule nendest piirkondadest täis, on võimalik kandideerida ka mujalt Eestist,» lohutab Piret Koorep noori töötuid. Tema sõnul ei jätku kohti kõigile, kuid mõeldud on võimalikult paljudele.
Aeg on valitud selle järgi, et töötud noored, kes pole kooli sisse saanud või ei ole plaaninud õppima asuda septembris, saaksid tulla veidi hiljem. «Me ei soovinud alustada suvel, see oleks tähendanud kiirustamist või ümbermõtlemisi: suvi muudab alati palju,» rääkis koolituskeskuse juhataja.
Praegu käib teavitamine ja korraldajad pole veel tagasisidet nõudnud. Seda ootavad nad septembris, mil Koorep hakkab projekti tutvustama kolme maakonna töötukassades, maa- ja omavalitsustes.
Samale sihtgrupile mõeldud üldoskusi ja sotsiaalsust arendav projekt käivitub sügisel ainult Pärnumaal — mujal Eestis töötutele noortele niisugust võimalust ei avane. Kogu Eestis on see juba teine või kolmas konkursivoor.
«Noorte töötute rakendamine on tõsine teema, sellega tegeldakse maailmas palju. Vananevas Euroopas on noorel inimesel, kellel pole õpitud ühtki ametit, keeruline tööd leida, sest tööandjad eeldavad oskusi ja praktilisi kogemusi,» ütles Piret Koorep. Tema kinnitust mööda on hõlpsam tööturule pürgida neil, kel on õpe läbitud. See annab startimiseks kõrgema platvormi.
KUTSEÕPE
Õppetöö algab 1. novembril.
• Palkmajaehitaja või aedniku kutseõpe kestab aasta.
• Õpperühmad moodustatakse aianduse erialal kümnest ja palkmajaehituses kaheteistkümnest õpilasest.
• Aianduse õppekaval antakse teadmisi taimede paljundamise ja pookimise kohta. Lõpetanu oskab teha aiatöid ning teab, kuidas kasutada aiatöömasinaid ja hoida korras aiatööriistu.
• Palkmajaehituse õppekava läbinu oskab töötada ehitus-, remondi- ja hooldusettevõtetes ehituspuusepana.
• Pärnumaa kutsehariduskeskuses on abiaedniku tööpõhist õppevormi kasutatud juba viis aastat. Palkmajaehitaja osaoskusõppekava töötati välja 2010. aastaks.
Allikas: Pärnumaa kutsehariduskeskus