Häda edukaima naissportlase valimisega

Kaspar Taimsoo Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaks Viljandimaa spordijuhti tunnistasid, et maakonna parima meessportlase ja parima võistkonna tiitlit on tänavu lihtne välja anda, aga tublima naissportlase valimisega ollakse jännis.

Ehkki oodatud ajaks tuli Viljandimaa spordiliidule parima naissportlase kohta kuus pakkumist, leidis liidu juhatuse esimees Priit Vihuri, et enamiku pakutud kandidaatide tase on selle tiitli pälvimiseks nõrk.

«Tänavuste tulemuste põhjal otsustades tekib küll tunne, et jäta või see tiitel välja andmata,» nentis Vihuri. «Kui parimaks naissportlaseks saaks mõni Eesti B-klassi meistrivõistlustel esikolmikusse jõudnud tüdruk, siis niisugune otsus devalveeriks tiitlit.»

Ka Viljandi maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Ilmar Kütt tõdes, et naiste tippspordiga on maakonnas kehvad lood. Vähemalt üks naine tema arvates siiski vääriks seda tiitlit. See on siinse võrkpallinaiskonna liider ja Eesti koondise liige Maarja Kerner.

Kerneri valimist toetab ka Vihuri. Samas on juba ette aimata, et parima võistkonna tiitel läheb kevadel Eesti meistriliigas hõbemedali võitnud ja nüüd karikavõistluste finaali jõudnud Viljandi Metalli naiskonnale.

«Naiskonna liikmeid võib ju aga ka ühekaupa vaadata ning liidri eraldi esiletõstmine poleks iseenesest vale,» arutles Vihuri.

Parima meessportlase tiitlile on esitatud viis kandidaati ning parima valimine ei osutu ilmselt keeruliseks. Ilmar Küti hinnangul on favoriit sõudja Kaspar Taimsoo, kel on ette näidata Euroopa meistrivõistluste hõbemedal ja olümpia üheksas koht.

«Konkurentsi pakub talle ratsutaja Gunnar Klettenberg, kes tänavu esines oma regiooni maailmakarikavõistluste etappidel palju paremini kui mullu,» rääkis ta.

Ehkki kandidaadina on üles seatud ka teine Viljandimaalt pärit olümpialane, kettaheitja Märt Israel, ei lähe tema valimine tõenäoliselt läbi.

«Ta ei esinda enam Viljandimaa klubi,» põhjendas maakonnas spordijuhtimisega tegelev Kütt. «Aga see on ka paratamatu, et treenimisvõimalusi tuleb otsida Tallinnast ja seal oskuste lihvimiseks peab klubi vahetama.»

Taimsoo valimisega oleks rahul ka Priit Vihuri. «Selliste tulemuste eest võib mehe ikka püstipäi ja sirge seljaga maakonna parimaks tunnistada,» lausus ta.

Ilmar Küti sõnul pole just paljudel Eesti piirkondadel sääraste tulemustega meest.

Edukaima võistkonna osas on Priit Vihuri ja Ilmar Kütt samuti ühesugusel arvamusel, et võrkpalluritele tulemuste poolest vastaseid ei paista ning Eesti meistriliigas saadud teine koht on küllalt hea tulemus, et tiitel välja anda.

Tugevamate konkurentidena astuvad neile kandadele Eesti meistri tiitli pälvinud maleklubi esindus ning külgkorviga mootorrataste klassis karikavõidu saanud Kert Varik ja Erkki Kõiv.

Selles, et Viljandimaal ei ole piisavalt tippsportlasi ja meil pole võimalik hiilata olümpiavõitjatega, Ilmar Kütt traagikat ei näe.

«Maakonnas peab põhirõhk olema noortespordil,» rõhutas ta. «See on täiesti normaalne, et täiskasvanuna lähevad sportlased paremaid harjutamistingimusi otsima.»

Väikeste linnade ülesandega on Viljandi Küti meelest hakkama saanud. «Mõnel alal on meie panus Eesti sporti väga tugev,» leidis ta ning tõi näiteks sõudmise, võrkpalli, kergejõustiku ja suusatamise.

Priit Vihuri arvates on noortetöös siiski ka probleeme ja need tulenevad peamiselt laste vähesusest.

«Hiljuti käis meil külas endine Pärnu linnajuht ja nüüd sporditööga tegelev inimene. Kui ta kuulis, et Viljandis on 15 osakonnaga spordikool, imestas ta, et kust need lapsed sinna võetakse,» rääkis ta.

Vihuri hinnangul on Viljandimaad noorte tasemel tulemusspordi osas tabanud tagasilöök.

«Samas kui seada eesmärgiks noorte kasvatamine ja nende tänavalt pahanduste tegemiselt eemalehoidmine, siis täidavad 15 osakonda oma suure valikuvõimalusega igati oma ülesannet,» kõneles ta ning lisas: «See osa noortespordist on isegi tähtsam kui tipptulemused.»

Spordiaastat kokku võttes rõõmustas «Sakalaga» vestelnud spordijuhte see, et spordibaase on juurde tulnud ja need muutuvad üha paremaks.

Tänavu on valminud Heimtali suur spordihoone, rajamisel on Halliste võimla ja Tääksi suusamaja ning projekte koostatakse nii Karksi-Nuia kui Suure-Jaani staadioni ehitamiseks.

«Ehkki Viljandi staadioni ja sõudeellingu avamine lükkuvad järgmisesse aastasse, võib neid siiski pidada selle aasta projektiks,» sõnas Priit Vihuri. «Linna järgmise aasta suurimad plaanid on seotud ujula ja staadioni olmeruumide ehitamisega.»