/nginx/o/2011/08/26/723324t1hd265.jpg)
Viljandi huvikool korraldab õpilastele septembri algul lahtiste uste päevad, kus muu hulgas tutvustab kaht uut ettevõtmist: loodus- ja tehnikaringi. Mõlemat juhendavad meesõpetajad.
Huvikool püüab ringidesse kaasata rohkem poisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seekordses õppenõukogus on meil juba suur meesõpetajate osakaal,» rõõmustas Viljandi huvikooli direktor Anu Peiel algava hooaja ringidest rääkides.
Huvikooli töötajate hulgas on tänavu kuus mees- ja kümme naisõpetajat.
Direktor avaldas lootust, et tehnika- ja loodusring pakuvad rohkem kaasalöömise võimalusi poistele, kellele seni on huvikoolis tegevust väheks jäänud.
Pärast mitmeaastat pausi kutsub huvikool sel sügisel ellu loovliikumise ringi 4-5aastastele kodustele lastele. Seda juhendavad Tiia Kadalipp ja Merike Kuivits.
Teistmoodi hooaeg algab ka lastevanemate koolil — seal luuakse eraldi rühmad vanavanematele ja isadele.
«Õppeaasta jooksul tuleb majja veel mitmesuguseid projektõpetajaid, kes toovad siia samuti uusi suundi,» lisas Anu Peiel.
Tänavu huvikoolis tööd alustav tehnikaring ei ole päris uus algatus — varem tegutses see mototehnikahuvilisi ühendav klubi Viljandimaa noortekeskuse alluvuses. Nüüd on Riia maantee 66 asuva tehnikakeskuse juhendajad Toomas ja Tarmo Raba huvikooli õpetajad.
«Loodame oma tegevuse ja reklaami abiga sinna rohkem lapsi leida, soovime kasvatada tehnikaringi liikmete arvu praeguselt kaheteistkümnelt kahekümneni,» kõneles Anu Peiel.
Tarmo Raba sõnul on tehnikaringi oodatud IV—XII klassi õpilased. Kes soovib, võib seal edasi käia ka pärast gümnaasiumi lõppu.
Esimeses järjekorras õpivad noored selgeks, kuidas elementaarseid tööriistu kasutada. Seejärel uurivad nad mootoriehitust ning löövad kaasa mõne masina putitamisel. Mõistagi viiakse nad kurssi ohutustehnikaga.
«Enamasti on õpilased muretsenud endale kerge mootorratta, seda siin värvinud ja arendanud ning võistlustel käinud,» kõneles Tarmo Raba. «Paljud on jäänud punnvõrri juurde. Neidki on võimalik teistsuguseks teha.»
Juhendaja lisas, et kuigi enamasti tulevad ringi poisid, lööb seal kaasa ka tüdrukuid.
«Meie juures käinud noored lähevad hiljem suures osas tehnilisi erialasid õppima. Neid vaadates on hea tõdeda, et meie töö on asja ette läinud,» tõdes Tarmo Raba. «Aga kui tehnikaringist ka muud kasu pole, saab siin vähemalt pildi seinale kinnitamist õppida.»
Tarmo Raba lisas, et kuigi tehnikaklubi on end võistlustel ja näitustel juba palju näidanud ning sellel on oma huvigrupp, leidub kindlasti neid, kes pole sellest kuulnud.
Tänavu esimest korda avatava loodusringi juhendaja on Peep Tobreluts, kes on varemgi lastele keskkonnateadmisi jaganud.
Tobreluts nentis, et ilmselt selgub alles septembri algul, kui suured rühmad ja millistele vanusegruppidele ta moodustab. Huvilistest lähtudes koostatakse ka programm.
«Üldjoontes on loodusring mõeldud II—IX klassi lastele, kuid hea oleks, kui ühes pundis olijate vanusevahe ei ületaks nelja aastat,» kõneles juhendaja. Grupis võiks olla kümmekond last.
Suur osa ringi tööst hakkab käima õuesõppe vormis. Plaanis on palju matkamist ja väljas tegutsemist, uurimisretki ja uurimuste koostamist. Tähelepanu pööratakse tähtpäevadele, näiteks ülemaailmsele veepäevale ja õhupäevale.
«See pole pelgalt loodusring, vaid hõlmab laiemalt keskkonna uurimist — natuke bioloogiat, geograafiat, geoloogiat ja muudki,» kõneles Peep Tobreluts.
Juhendaja plaanib koos lastega juurutada huvikooli majas prügisortimise süsteemi. Õppeasutuse seinale võiks tema sõnul paigutada päikesekella ja majja tuua väiksemaid eluvorme.
Keskkonnainvesteeringute keskusele on tehtud taotlus, et Viljandi üldhariduskoolidesse ja huvikooli saaks tuua esinema külalislektoreid Tartu keskkonnahariduskeskusest.
«Kui huvi jätkub, võiks siin teha ka täiskasvanute kursusi — renoveerimist, taaskasutust ja muud sellist,» kõneles ringijuht.
Peep Tobreluts avaldas lootust, et loodusring leiab ka täiskasvanute hulgas kaasamõtlejaid ning sellest kasvab välja loodusmaja.