1. juunil alustas interneti suhtlusportaalides ja foorumites tööd Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp.
Konstaabel patrullib veebiavarustes
Tema ülesanne on esmajoones küsimustele vastata ja inimestele nõu anda. Kui veebikonstaabel puutub internetis kokku infoga, millest võib välja lugeda kuriteo tunnuseid, edastab ta teabe vastava prefektuuri kriminaalbüroole, kes hakkab juhtumit menetlema.
Veebikonstaabli poole pöördumine ei asenda politseile avalduse kirjutamist: menetluse alustamiseks tuleb inimesel minna lähimasse politseijaoskonda.
Andero Sepp, Facebooki kontol on teil muljetavaldav sõprade hulk. Kas jõuate kõik sõbrataotlused vastu võtta?
Jõudlusega ei ole probleeme olnud, pigem on küsimus mahutavuses. Facebooki sõprade limiit on ühel kasutajal 5000 ja sellele lisandub 1000 sõbrakutset. Praegu on mõlemad limiidid täis.
Luua fännileht, millel sõprade limiit puudub, ei tulnud kõne alla, sest sellele ei saa saata kirju. Inimesed pöörduvad meie poole mõnikord delikaatsete muredega, mida nad ilmselgelt ei soovi avalikult jagada.
Olgu öeldud, et veebikonstaablile on võimalik oma murest kirjutada ka aadressil andero.sepp@politsei.ee.
Võib arvata, et veebikeskkonnas liigub palju seaduste omalaadi tõlgendamise kohta käivaid linnalegende ning koguni ilmselgelt väljamõeldud õudusjutte.
Linnalegende ikka levib ja jõudumööda lükkan neid ümber.
Facebookis ringleb praegu niisugune hoiatuskiri: «Kallid lapsed ja naised, hoiduge pimedas Viljandi linnas üksi ringi liikumisest: väga ohtlik. Nimelt on meie väikses Viljandis perverdid. Eile poole kaheteistkümne ajal liikus ringi üks mees (18—24 aastat vana, umbes 180 sentimeetrit pikk, hallika pikkade käistega pluusi/pusaga) Männimäe tänavatel, jälitades ja seejärel ahistades ja hirmutades üht neiut. Kopeerige see ka oma seinale! See ei võta tükki küljest, vaid võib päästa mõne lapse/naise kohutavast olukorrast!»
See on jõudnud ka minuni ning Viljandi politsei kontrollib selle info paikapidavust. Siinkohal panen kõigile südamele: kui keegi on tõepoolest niisuguse inimese ohvriks langenud, peaks ta kindlasti pöörduma Viljandi politseijaoskonda ja kirjutama selle kohta avalduse.
Muidugi tuleb veebikeskkonnas leviva info puhul kasutada kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet.
Ei saa välistada, et keegi üritab nalja teha ning kirjeldatul pole all mingit tõepõhja, aga kui politseini jõuab niisugune teave, kontrollime selle paikapidavust ja reageerime vastavalt.
Sotsiaalmeedia vahendusel võivad levida kõikvõimalikud üleskutsed, mõni koguni õige kurja iseloomuga. Kindlasti saate tuua oma töövaldkonnast mõne näite.
Meenub juhtum, kus poiss tegi Facebookis niinimetatud event’i ja kutsus sõpru selles osalema. Üritus pidi seisnema ühele klassivennale kere peale andmises. Võtsin nooruki emaga ühendust ja teavitasin teda võsukese plaanist. Varsti oli üleskutse internetist kadunud ja arveteklaarimine jäi ära, sest ema korraldas pojaga profülaktilise vestluse.
Samuti propageeriti Facebookis vahepeal üritust «Roolijoodikute suvepäevad». Edastasin selle ettevõtmise koha ja aja liikluspatrullidele.
Üks veebikonstaabli projekti eesmärk ongi see, et internetis nähtaval olev politsei mõjub inimestele distsiplineerivalt ja suurendab ühtlasi nende turvatunnet. Politseil tuleb olla seal, kus on rahvas.
Milliste internetikeskkonnas levinud ohtudega olete oma töös kokku puutunud?
Suurim probleem on ehk olnud niinimetatud virtuaalraha ehk veebikeskkondades mingi teenuse või toote saamiseks kasutatav maksevahend.
Noored on sageli nõus tegema virtuaalraha saamiseks asju, millele täiskasvanud inimene ilmselt ei tuleks. Näiteks võib keegi paluda noortel teha ühe internetikeskkonna virtuaalse valuuta omandamiseks veebikaamera ees striptiisi, aga sellest kujuneb nõiaring: nõutakse aina enam ja enam.
Manipuleerimiseks ähvardatakse hakata videot avalikult levitama. «Raha» ohver mõistagi ei saa. Vanematel tuleb olla kursis sellega, mida nende lapsed internetis teevad, ning hoiatada neid seal valitsevate ohtude eest.
Põhiliselt seisneb minu töö inimestele nõu andmises ja nende abistamises. Küsida võib kõike politseitööga seonduvat. Saan aidata ja anda juhiseid ka siis, kui keegi on langenud kuriteo ohvriks. Avaldus tuleb ikkagi kirjutada politseijaoskonnas.
Olete veebis ametis olnud suve algusest peale. Kui palju olete selle aja jooksul saanud infot kuritegude kohta? Mitu kriminaalasja on selle põhjal alustatud?
Konkreetsete kuritegude kohta on saabunud üsna palju teavet. Kriminaalasju on sel kuul alustatud kolm ja kolme kuu jooksul 13.
Kui kõik inimesed, kellele olen andnud juhiseid avalduse koostamiseks ja materjalide kokkupanemiseks, on avalduse esitanud, lisandub veel ligikaudu kümme menetlust.
Millistes küsimustes teie poole pöördutakse?
Kaks peamist valdkonda on juulis kehtima hakanud uus liiklusseadus ja politsei tegevus. Tuntakse huvi ka politseinike õiguste suhtes. Samuti küsitakse üsna palju politseinikuks õppimise kohta.
Kas on olnud ka selliseid muresid, mis ehmatavad isegi teie kogenud ametivendi?
Politsei peab oma igapäevatöös sageli kokku puutuma elu pahupoolega, seepärast on raske midagi sellist esile tõsta.
Kõige üllatavam pöördumine sisaldas GPS-koordinaate: üks kalastaja viitas enda leitud inimsäilmete asukohale.
Pöördumisi on nädalas 130 ringis. Juulis tuli vastata 587 pöördumisele ning augustis on seni pöördutud veidi rohkem kui 400 korral.
Te töötate mitmes virtuaalses keskkonnas. Kas mõnikord tundub, et koormus hakkab üle pea kasvama?
Seni ei ole seda muret tekkinud. Veebikonstaabli projekti eesmärk oligi muuta inimestel politsei poole pöördumine ja temaga suhtlemine lihtsamaks, et iga asja pärast poleks vaja jaoskonda tulla.
Ilmselt on lihtsam pöörduda veebikonstaabli poole, aga vahel tuleb ikkagi võtta ette teekond politseijaoskonda.
Kindlasti. Minu poole pöördumine ei asenda avalduse kirjutamist, küll aga saan aidata inimesel seda koostada ja mis küberkuritegude puhul väga oluline, avaldusele vajalikke materjale lisada.
Kui keegi on saanud internetimüügil petta, ei tule ta pahatihti selle peale, et lisada avaldusele kirjavahetuse väljavõte ja maksekorralduse koopia.
«Vahepeal propageeriti Facebookis üritust «Roolijoodikute suvepäevad».
ABI
Veebikonstaabli eesmärgid on järgmised:
• luua politseiga suhtlemiseks vahetum ja mugavam viis
• olla nähtav seal, kus on inimesed
• suurendada internetis turvatunnet
• ennetada küberkiusamist
• kaitsta internetis lapsi ja noori.
Veebikonstaabli poole võib pöörduda järgmiste muredega:
• kui soovid politseilt nõu
• kui sul on seaduste kohta küsimusi
• kui soovid saata politseile vihjet
• kui kahtlustad, et keegi esineb internetis sinu nime all
• kui oled sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks
• kui tahad teatada seksuaalsest väärkohtlemisest.
Allikas: www.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel