Ülekäigurajad Männimäel Riia maanteel. Vastus Sakala ummamuudu käsitlustele

Helmut Hallemaa Foto: Marko Saarm

ETTEVALMISTUSED uue ülekäiguraja ehitamiseks Viljandisse Männimäele Riia maanteele Jaani lihapoe ja laste mänguväljaku juurde on lõpukorral. Sel teemal tuleb aga veel kord kirjutada veidral põhjusel: vastusena Sakalas ilmunud ummamuudu käsitlustele. Jutt käib 5. juuli lehes ilmunud Marko Suurmäe artiklist «Riigikogulane küsib Riia maanteele kolmandat foori» ja juhtkirjast «Komisjon otsustagu» ning 7. juuli lehes ilmunud kommentaarist «Nädala nägu. Poliitik ja foor». Need olid kaugel täpsusest ning tuginesid ajakirjanike isiklikele ettekujutustele, ka valele.

Ajakirjandus on neljas võim, kes peab tegema oma tööd. Olen seda alati tunnustanud. Professionaalne ja vaba ajakirjandus on üks Eesti tugevusi.

Nii teeb oma tähtsat tööd ka maakonnaleht Sakala. Paraku läks ta sel korral üle piiri, rikkudes head ajakirjandustava. Seda on juhtunud varemgi. Ometi loodan, et meie hea koostöö jätkub.

TEEMA KÄSITLEMISE aluseks võeti minu 1. juuli kiri Viljandi linnavalitsusele ja linna liikluskomisjonile. See oli ettepanek asjaomastele.

Ajalehe peatoimetaja asetäitja Marko Suurmäe käsitlus oli mitmes kohas ebatõene, kaugel kirja rõhuasetustest. Kirja sisu oli ülekäiguraja asukoht ja lahendus, mitte valgusfoor. Viimane teema tõstatus seoses kujuneva liikluskorraldusega.

Mulle suhu pandud väited, nagu loo pealkirjas seisev «Riigikogulane küsib Riia maanteele kolmandat foori» ja sellestsamast artiklist loetav «Viljandi pikimale tänavale Riia maanteele uue ülekäiguraja tegemiseks riigieelarvest 10 000 eurot linnale toonud riigikogu liige Helmut Hallemaa on veendunud, et see vajaks ka foori», samuti sama päeva lehe juhtkirjas sedastatav «Ka neis küsimustes on Hallemaal oma selge seisukoht. Riigikogu liige ja linnavolinik leiab, et rajada tuleb fooriga ülekäigurada» ning laupäevase lehe kommentaaris seisev «Nüüd, kui selle rajamine on tema asjaajamise tulemusena teoks saamas, on ta veendunud, et see koht peab saama ka punase, kollase ja rohelise tulega reguleeritud», on sulaselged valed.

KUST TULEB SAKALA ja tema toimetajate veendumus, et Hallemaa on veendunud, mida nad siis tõe pähe levitavad? See on Marko Suurmäe veendumus sellest, mida ta tahtis näha ja mulle suhu pani.

Kaks päeva enne loo ilmutamist helistas Suurmägi mulle. Rõhutasin vähemalt kahel korral, et mingit kindlat valgusfoori soovi pole mina avaldanud ega avalda, vaid see on palve linnavalitsusele ja liikluskomisjonile asja väga põhjalikult kaaluda. Oma kirjas toon välja põhjuse: «Seda võib nõuda võimalike probleemide teke ülekäiguraja lähedaselt, Riia maantee 36 ja 34A vaheliselt teelt väljasõiduga.»

Suurmäe väitel tundub talle, et ma olevat veendunud foorivajaduses. Lükkasin selle kindlalt ümber. Lehest loeme aga midagi muud.

VAJA ON LEIDA sellele ülekäigurajale sobiv koht, mis paikneb ülekäimiseks kasutataval alal või selle läheduses ning kus väljasõidud mõlemalt Riia maantee poolelt ei oleks häiritud või takistatud. Koostöös oleme sellise variandi poole teel, sisuliselt selle leidnud ja otsustanud. Ülekäigurada tuleb Riia maantee kahe peale- või mahasõidu vahele. Hõlbustuvad ka vasakpöörded.

Koos rajatavaga hakkab sellel tuiksoonel olema kaheksa ülekäigurada. Vaevalt saab see üks vajalik ja praegu puudu olev rada autodega liiklejate olukorda hullemaks muuta.

Männimäe linnaosa korrusmajad ja teised elamud ning inimestele tähtsad poed, lasteaiad ja kool asuvad kahel pool seda tiheda liiklusega tänavat. Kõigi korrusmajarühmade vahetus läheduses on ülekäigurada. Nüüd kaob ka viimane erand. Need on Reinu tee ja Riia maantee ringristmiku juures, Irve ja Lennuki tänava ristmikul, Rimi juures, Krõllipesa lasteaia Mängupesa maja juures, Jaani lihapoe juures (rajamisel), Konsumi juures, Riia maantee 71 ja bussipeatuse juures ning Jakobsoni kooli juures. Sellel suvel saavad kõik need kohad linna tänavavalgustuse uuendamise käigus kõigile nõuetele vastava nüüdisaegse spetsiaalse valgustuse. Algav Järveotsa elamurajooni ehitus toob sinna kanti ülekäiguradasid juurde.

OLEN TÕESTI juba aastaid rääkinud selle uue ja tähtsa jalakäijate ülekäiguraja vajadusest. Teravamalt tõstatus teema pärast laste mänguväljaku valmimist Toome tänaval, Viljandi järve matkaraja vahetus läheduses.

Ohutuks liiklemiseks on vaja nõuetekohaseid ülekäiguradu. Viljandis on neid 70 ringis. Töö jätkub, linnas on teisigi ootavaid kohti. Kas või Ugala teatri juures Reinu teel. Turvaliselt peavad saama liigelda ja teid ületada kõik linlased.

Maanteeameti liikluskorraldaja, linna liikluskomisjoni liige Alard Tallo on oma ala asjatundja. Tema soovitus ülekäiguraja asemel jalakäija eesõiguseta ülekäigukoha rajamiseks ei ole paraku parim ega arvesta reaalsusega. Vaevalt peaksime me korraldama oma linnas selliseid inimkatseid, milles osalised on ka lapsed ja õpilased.

Männimäe ülekäiguradu on aastatega täiustatud. Rimi juures sai see «lamava politseiniku» paraku alles siis, kui surnuks sõideti vanemapoolne abielupaar.

Olin Mängupesa lasteaia juures oleva ülekäiguraja rajamise üks käivitaja. Poeg käis toona Männimäe lasteaias-algkoolis, me elasime teisel pool teed. Kahel korral päevas sellise tänava ületamine ei jätnud lapsevanema südant küll rahulikuks. Algul tavaline ülekäigurada sai lühikeseks ajaks ka «lamava politseiniku». Peagi lisati foor, algul seadistatuna nii, et autodele vilkus kollane tuli. Autodele pidevalt põleva rohelise tulega foorini jõuti pärast inimese auto alla jäämist.

Konsumi juures oleval ülekäigurajal loob foor ka õuealadelt väljasõidu võimalused.

Enam kui 3000 elanikuga Männimäe on Viljandi linna suurim ja uusim elamurajoon, kus on palju lapsi. Seda läbiv tiheda liiklusega Riia maantee kavandati omal ajal elamukvartalisisese teena. Linnast välja ja linna suunduv pendelliiklus oli mõeldud Männimäe teele. See jäi aga ära ja see oli õige otsus. Kehtiv detailplaneering näeb seal ette kvartalisisese tee.

Pikemas perspektiivis tuleb Männimäed läbiv liiklusvoog hajutada, sealt mööda suunata. Selle võimaluse loob Reinu tee. Sõit sealtkaudu on perspektiivis ajaliselt kiirem.

TÄNAN AJALEHTE nädala näoks nimetamise puhul. Paraku on adressaat vale. Au peaks kuuluma Marko Suurmäele, kes käsitles minu kirja ebatäpselt, lisades oma põhjendusi ja ka valet. Edasi kommenteeris Sakala teemat juba omas soustis.

Tunnen kaasa ajalehele ja selle toimetajatele. No ei ole elu vaid poliitika. Olen teemaga pikalt tegelenud ikka kui Viljandi kodanik, läbi ja lõhki männimäelane ning arendusspetsialist, kes on tõesti isikumandaadiga valitud linnavolikogu liikmeks. Kindlasti ka Männimäe inimeste toel ja häältega.

Ajalehena kuulub Sakala ühte gruppi Postimehega. On see juhuslik kokkusattumus või tavapära, aga hiljuti tunnistas Postimees, et eksis peaminister Jüri Ratase ja rahandusminister Toomas Tõniste tsiteerimisel juhtkirjas. Ummamuudu oli ka jutuks­oleva teema käsitlus Sakalas.

Elu läheb edasi ning see vajalik ülekäigurada saab ehitatud parimasse võimalikku kohta parimal võimalikul moel.