/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2008/12/03/100245t1h6f89.jpg)
Sellal kui teed ja tänavad on vabanenud sügisesest lumelopast, kergitab jõulukuine tulvavesi veekogude taset ja uputab madalamaid kohti.
Detsember algas üleujutusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilsel mõnetunnisel kiirkäigul hakkasid Tartu maantee läheduses silma siin-seal luhtadele ja põldudele tekkinud ajutised järved. Maantee ligidal üle Tänassilma jõe viiv sild oli tulvavetest sedavõrd piiratud, et selleni poleks pääsenud ka mitte kummikutes.
Rebaste küla juures voolas Tänassilma jõgi kolmes paigas üle kruusatee ning pikemal lõigul oli see enda alla haaranud ligikaudu poolesaja meetri pikkuse teejupi. Sügavamas kohas oli vett teel paarikümne sentimeetri jagu.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialist Ene Randpuu nentis, et veekogude tase on praegu väga kõrge ning tõus jätkub.
Tänassilma jõe veetaset on EMHI mõõtnud vaid mõne aasta, 2006. aasta sügisest, ja selle aja jooksul on jões sama palju vett olnud veel kahel korral: mullu märtsis ning tänavu septembris.
Rebaste külas nelikveolise autoga eile jõevooge läbinud jahimees, kes oma nime öelda ei tahtnud, lausus, et tänavu on see juba kolmas kord, kui Tänassilma jõgi on teele tunginud.
«Allavoolu on jõgi suhteliselt kinni kasvanud ja nõnda ajabki siin üle kallaste,» lausus ta ja hindas, et seal kandis on jõgi praegu madalamaid kohti üle ujutanud mitme ruutkilomeetri jagu.
Võrtsjärv pakkus eile Emajõe suudmes iselaadset jäämineku vaatepilti. Nimelt oli jää muutunud pehmeks ja vormunud keradeks, mis ujusid tasapisi kogumitena.
Järv oli sisse piiranud hiljuti valminud vaatetorni, kuid tänu kõrgemale teerajale pääseb torni veel kuiva jalaga. Kas aga osa teeradagi võib vee alla jääda, selgub üsna pea.
Eile oli Võrtsjärve veetase Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi 122 sentimeetrit üle nullpunkti. Nagu Randpuu ütles, on seda 77 sentimeetrit rohkem, kui on kujunenud selle kuupäeva aastakümnete keskmiseks.
Midagi rekordilist tasemes siiski polnud: 1923. aasta 23. novembrist pärit Võrtsjärve veetaseme absoluutne rekord oli eilsest veel 99 sentimeetrit kõrgemal. Ka detsembris on eilsega võrreldes järves tublisti enam vett olnud.
Tänavu on Võrtsjärves kõige enam vett olnud 24. aprillil: 145 sentimeetrit üle nullpunkti ehk eilsest 23 sentimeetrit rohkem. Randpuu märkis, et umbes selle tasemeni võib järv varsti taas kerkida, enne kui alanema hakkab.
«Võrtsjärve taseme tõusu on täpselt raske prognoosida, sest see on nagu suur madal pesukauss, kus tuul vett ühest kaldast teise pressib,» lausus ta.
Märksa kindlamalt võib peaspetsialisti arvamust mööda ennustada, et aasta tipptasemele tõuseb lähipäevil Emajõgi, mille tänavune kõrghetk oli 190 sentimeetrit üle Tartu vaatlusposti nullpunkti 18. ja 19. aprillil.
Eile oli veetase sellest vaid 8 sentimeetrit madalamal. Siiski on see 101 sentimeetrit kõrgemal, kui on aastakümnete jooksul kuupäeva keskmiseks kujunenud.
Sama kuupäeva, 2. detsembri maksimaalne veetase pärineb 1978. aastast, mil eilsega võrreldes oli Emajõe veetase 78 sentimeetrit kõrgemal.
Emajõe veetaseme absoluutne maksimum on aga 1867. aasta 6. maist, mil vesi ulatus 373 sentimeetrit üle Tartu vaatlusposti nullpunkti. Tol aastal hakati Emajõe taset ka ametlikult mõõtma.