Rahvusvaheline suusaliit (FIS) jättis rahuldamata Andrus Veerpalu kaebuse positiivse dopinguproovi kohta ja määras sportlasele kolmeaastase võistluskeelu.
Veerpalu dopinguproovi tulemus jäi jõusse
24. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suusaliidu teatel plaanib Veerpalu otsuse vaidlustada rahvusvahelises spordiarbitraažis.
«Et FIS jättis meie meeskonna esitatud argumendid ja teadlaste tehtud analüüsi suures osas hindamata, kavatseme otsuse edasi kaevata,» ütles Veerpalu suusaliidu vahendusel.
Erinevad argumendid
FISi otsust põhjendavas dokumendis on kirjas, et FIS ei ole valmis alustama sportlase eksperttiimi kriitika pälvinud testimismooduse uurimist ning rahuldub sellega, et meetodi sobivust on kinnitanud maailma antidopingu agentuur
(WADA). Seetõttu jättis FIS läbi vaatamata tegurid, mis võisid sportlase ekspertide arvates mõjutada kasvuhormooni (hGH) testi usaldusväärsust.
FIS pidas taunitavaks, et pärast seda, kui sportlasele oli saanud teatavaks A-proovi positiivne tulemus, ei taotlenud sportlane ega Eesti alaliit B-proovi avamist ja analüüsi. Selle asemel teatasid nad, et Veerpalu loobub tegevspordist, ning küsisid B-proovi analüüsi alles siis, kui selgus et tippspordist loobumine ei päästa neid FISi dopingualasest menetlusest. Nagu märkis FIS, kaasnes sellise viivitusega risk, et proov muutub kõlbmatuks.
Eesti suusaliidu (ESL) kinnitust mööda ei ole liit ega Veerpalu kunagi loobunud B-proovi avamise soovist ega seda tahtlikult edasi lükanud.
Pärast A-proovi tulemuse selgumist jõudsid ESL ja FIS ühisele arusaamale, et B-proovi ei avata enne 7. märtsi. ESL ja Veerpalu ei nõustunud A-proovi tulemustega ning taotlesid, et B-proov avataks 12. märtsil. Samasuguse taotluse esitas 21. märtsil ka vandeadvokaat Aivar Pilv.
FISi arvates ei teinud sportlane asja menetlemisel koostööd ning seda peetakse sanktsioone määrates raskendavaks asjaoluks. FIS tõi esile, et kõnealune aine ei saanud sattuda organismi juhuslikult, näiteks läbimõtlematult määratud ravimi tõttu, vaid nõudis oskusi ja metoodilist lähenemist ning meditsiinipersonali abi. Veerpalu nõustavate Eesti teadlaste grupi esindaja professor Sulev Kõksi sõnul on FISi dopingualane otsus pehmelt öeldes pealiskaudne.
«WADA testimismeetod on mõeldud «ainult teaduslikuks» kasutamiseks. See tähendab, et test ei ole läbinud akrediteerimise protseduuri ega kvaliteedikontrolli. Haiglas või kohtumeditsiinis on sellise kasutamine välistatud ja selle tulemused õigustühised, aga teadmata põhjusel ei näe FIS ja WADA selle kasutamises mingit probleemi,» edastas Kõks suusaliidu vahendusel.
FISi otsus jõudis suusaliiduni sel esmaspäeval. Sama päeva õhtul kogunes Andrus Veerpalu meeskond, et töötada see läbi ning koostada avalikkuse ja oluliste sihtrühmade informeerimise kava.
Eesti meeste suusakoondise peatreeneri Mati Alaveri jutu järgi mõistis FIS Veerpalule ühe aasta võistluskeeldu juurde selle eest, et otsustajate sõnul ei teinud sportlane piisavalt koostööd ja venitas
B-proovi avamisega.
«B-proovi avamise edasilükkamine oli suusakoondise esinemise ja kogu Holmenkolleni maailmameistrivõistluste õnnestumise huvides. Andrus ei tahtnud oma juhtumiga heita varju Eesti sportlaste esinemisele ja Oslo maailmameistrivõistlustele tervikuna,» selgitas Alaver.
Advokaat kommenteerib
Andrus Veerpalu juriidilise esindaja vandeadvokaat Aivar Pilve ütlemist mööda möönab FIS oma otsuses, et proovi võtmises on küsitavusi, kuid on ometi vältinud sisulisi käsitlusi.
«Me ei keskendunud oma kaebuses ainult proovide võtmisel, hoidmisel ja transportimisel ilmnenud tõsistele minetustele ja nende analüüsideks sobivuse kohta kerkinud kahtlustele,» rääkis Pilv.
«Tähelepanuväärne on asjaolu, et proovid on võetud erakordsetes tingimustes. Meie ekspertide arvates on see määrav põhjus, miks tulemus oli nii-öelda valepositiivne. Kahjuks on FIS mitmes küsimuses jätnud meie kaebuse seisukohad üldse hindamata ning ümber lükkamata ja eelistanud paljasõnalisi oletusi.»
Pilve sõnul oli väga suur osa Veerpalu kaebusest pühendatud ka WADA kasvuhormooni tuvastamise meetodi vaieldavale sobivusele ja usaldusväärsusele.
«Seejuures pole FISi otsuses peetud vajalikuks sisuliselt käsitleda tõsist analüüsi, mida meie eksperdid WADA meetodi kohta tegid. Kavatseme need otsuse motiveerimise ja sisulise põhjendamise puudused välja tuua ka rahvusvahelisse spordiarbitraaži pöördudes,» rääkis Pilv.
Professor Sulev Kõks märkis, et test mõõdab kehaomast kasvuhormooni taset ega erista kehavälist ainet. «Seega annab test valepositiivse tulemuse perioodil, kui inimese organism toodab kasvuhormooni rohkem: raske sportliku pingutuse, nälja, stressi ja muu sellise korral. Seda ohtu on kinnitanud ka testi väljatöötaja ise.»
Andrus Veerpalu meeskonna hinnangul on kõik FISi otsuses esitatud argumendid vaieldavad ja ümberlükatavad.