Kätte on jõudnud aeg, mil paljudes köökides seisavad laual reas ootevalmis purgid, mis täidetakse maitsvate aia- ja metsaandidega. Mooside kõrval valmistavad perenaised enim kurgihoidiseid — tavalise hapukurgi kõrval mõnikord ka midagi erilist.
Saabunud on sissetegemishooaeg
Raudna põhikooli õppejuhataja, innukas hoidiste tegija Urve Mukk teab kurkide sissetegemiseks mitmesuguseid mooduseid. Need oskused ütleb ta olevat kodust kaasa saanud.
«Avamaakurgipeenraid mäletan juba varasest lapsepõlvest. Kurkidega on võimalik mitut moodi toimetada: hapendada või marineerida, omaette või mõne teise köögiviljaga, tervelt või viilutatult... Meie peres on see kindla peale minek, sest kurke söövad kõik,» räägib Mukk.
Tema ja veel kuus taluperenaist andsid eelmisel aastal välja raamatu «Taluperenaiste hoidised».
Oskused tulevad katsetamisest
Urve Mukk ütleb, et sai esimesed hoidiste tegemise oskused emalt. Oma nipid lisas meheema ja peale kõige muu on ta ka hoidiseraamatutest näpuga järge ajanud, kui mõni asi tundub eriti huvitav.
Suurest katsetamishuvist saab suvel sageli purki nii mõnigi kompott, mida perenaine varem pole valmistanud. «Otsin vaheldust ka tavaliste toiduretseptide puhul. Uusi võtteid proovima on ärgitanud viimastel aastatel avanenud võimalus osaleda Olustvere hoidistemessil,» räägib Mukk.
Viimasel ajal ütleb ta end olevat hakanud usinalt valmistama tšatneid ehk magushapusid kastmeid. Perenaise jutu järgi on need tomatikastmetele hea aseaine. Suuremates purkides kurgid ja kõikvõimalikud kastmed võtavadki Urve Muki hoidiste riiulil enda alla kõige enam ruumi.
Kastmeid saab valmistada mitmesugustest köögiviljadest ja marjadest. Urve Mukk nimetab rabarberit, porgandit, musta sõstart ja sibulat, mida andvat edukalt kombineerida.
«Meie peres söövad kõik liha ning selle kõrvale sobivad alati kurgisalat ja kaste. Kui abikaasa võtab aega ise maitseaineid sisse näppides grill-liha ette valmistada, on see parim, mida olen saanud. Lisandina on minekut ka salatitel,» räägib Urve Mukk.
Kraam saadakse aiast ja turult
Kindlasti on Mukkide pere keldrist alati võtta mahlu, moose ja salateid. Sügavkülmast leiab pereema kinnitust mööda toormoosi, eelkõige kergelt purustatud maasikaid. Tooraine tuleb Urve Muki jutu järgi oma marjapõõsastelt ja viljapuudelt. Et praegu on olnud vähe aega köögiviljamaad harida, tuleb kurgid ja muu niisugune kraam hankida turult, ent leidub ka kolleege, sõpru ja tuttavaid, kes oma aias ülejäävat lahkesti jagavad.
«Kunagise pinginaabriga on meil kaup-kauba-vastu suhe: tema saab meilt kasvuhoonesse kompostmulda ja pakub vastutasuks tomateid. Need maitsevad suurepäraselt,» räägib Mukk.
Enamiku pereliikmete lemmikuks nimetab ta marineeritud seeni. Viimasel talvel olid need tema perel omast käest võtta, sest sügisel sai neid koos paprikatega ohtrasti purki pandud.
Kui vähegi aega, lubab Urve Mukk minna ka rappa mustikaid, pohli ja jõhvikaid korjama.
Purki peab minema värske kraam
Urve Mukk peab hoidiste valmistamise puhul kõige tähtsamaks nopitu ja korjatu võimalikult kiiresti sisse teha, et toitained säiliksid ega tekiks käärimist. Marjamahlad soovitab ta hoidistada suhkruga, sest siis valmib jook hiljem kiiresti. Mahla kuumalt pudelisse valanud, katab Urve Mukk selle õhukese toiduõlikihiga, mille saab enne tarvitamist hõlpsasti paberkäterätiga eemaldada.
«Kuumutatud purgid täidan ääreni, et ei jääks ruumi hallitusele, ning keeran siis viieks kuni kümneks minutiks kummuli. Igalt keeduselt peab enne purki panemist kindlasti vahu riisuma,» jagab Urve Mukk järeleproovitud nippe.
Hoidistamisviisidest eelistab ta kuumalt purki või pudelisse panemist ning sügavkülmutamist. Need tunduvad kõige kindlamad võtted. Väga suurt osa mängivad säilitusviisi valikul Urve Muki arvates ka võimalused ja traditsioonid. «Mina pean tähtsaks kasutada võimalikult kodulähedast materjali.»
Järge ootavad huvitavad hoidised
Sel suvel on Urve Mukk mullusest jäägist hoolimata suhkruga mahlaks teinud punased ja mustad sõstrad. Augusti algul ootas järge punane karusmari, mida perenaine koos valge klaari ja Kreeka pähklitega purki sättis. Perenaine ütleb, et on proovinud lisada karusmarjadele ka tšillišokolaadi.
«Kui mullu olid õunapuud täiesti tühjad, siis tänavu saab kõik tasa tehtud ning moosi- ja mahlamaterjali on piisavalt,» räägib Urve Mukk. Tema pere armastavat üle kõige lihtsat segaõunamoosi, kus on sees mõne hilisema sordi õunte tükke.
Tänavu on hoidistemeister valmistanud ka rabarberi-sibulatšatnit ning tahab enne sügist purki panna veel köögivilja segasalateid ning kõrvitsa- ja astelpajuhoidiseid.
«Kui linnud ette ei jõua, plaanin kirsilehtedega leotatud arooniatest siirupit keeta,» sõnab Mukk.
Mullu oli ta saanud lausa koduukse alt mitu korvitäit seeni ja ootab huviga tänavust seenehooaega. Jõulude paiku kasutatavat kõrvitsa- ja mustasõstrasalatit valmistades on Urve Mukk viimasel ajal kasutanud piparkoogimaitseainet, mis annab huvitava meki.
LEMMIKUD
Urve Mukk tutvustas kaht hoidist, mida tema majapidamises viimasel ajal rohkesti valmib.
Rabarberitšatni
• 0,5 kg noori rabarbereid
• 3 keskmist sibulat
• 0,5 dl maguspõletavat tšillikastet
• 1 tl ingveripulbrit
• 3 dl moosisuhkrut
• 2 dl (fariin)suhkrut
• 1 tl soola
• 1 dl valge veini äädikat (võib ka ära jääda)
Lõigu rabarber ja sibulad pisikesteks tükkideks, pane koos teiste ainetega keedunõusse, hauta madalal kuumusel 15—20 minutit ja tõsta kuumalt (väikestesse) purkidesse.
Kõrvitsamoos
• 1 kg kõrvitsa viljaliha
• 3 dl vett
• ligi 1 kg moosisuhkrut
• sidruni riivitud koor ja mahl või muud haput mahla (vee asemel võib kasutada haput mahla, siis pole sidrunit vaja)
• 1-2 tl piparkoogi maitseainet
Lõika kõrvitsa viljaliha tükkideks ning riivi jämeda riiviga. Pane riivitud kõrvits ja vesi paksupõhjalisse keedunõusse, kata kaanega ja keeda väikesel kuumusel umbes 10 minutit. Lisa teised ained, keeda veel mõni minut ja koori vaht. Vala kuumutatud purkidesse, keera kaaned peale ning säilita jahedas.
Allikas: Urve Mukk