E, 30.01.2023

Viljandimaal omab jahitunnistust 28 naiskütti

Madis Luik
, reporter
Viljandimaal omab jahitunnistust 28 naiskütti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Naisküttide Seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt
Eesti Naisküttide Seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt Foto: Marko Saarm / Sakala

Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil jõudis jahitunnistust omavate naisküttide arv juulis 401-ni. Kui 2010. aastal oli naiskütte 207, siis kaheksa aastaga on nende arv pea poole võrra kasvanud. Viljandimaal omab jahitunnistust 28. naist.

Eesti Naisküttide Seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt kõneles, et naiste tulek jahindusse on seotud paljuski sellega, et tänapäeva ühiskond on muutnud stereotüüpe ning see on soodustanud naiste aktiivsemast osalust jahinduses. «Lisaks on naised kaasa aidanud jahinduse paremale mainele ja suutnud valdkonna eetilisusele rõhku panna,» vahenda Roostfeldti sõnu Eesti Jahimeeste Selts.

Eesti Jahimeeste Seltsi kuulub 92 liikmesorganisatsiooni ja sealhulgas ka Eesti Naisküttide Selts. Eestis on kokku 14 475 jahimeest. Valdav naisküttide vanus jääb vahemikku 26‒40 eluaastat. Esimene suur naisküttide ühisjaht peeti 2010. aastal, mil omas jahitunnistust 207 naist, kaheksa aastaga on see tõusnud 401 liikmeni ning moodustab küttide koguarvust pea kolm protsentsi, mis on võrreldav põhjamaiste naaberriikidega.

«Jahinaised on jahindusse toonud värskust ja uut energiat,» kinnitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ning ütles, et naiste tahe midagi reaalset looduse ja loomade heaks ära teha, on kaasaegses jahinduses ääretult oluline. «Jahinaised ei jää sugugi meestele alla – nii on nad ka sigade Aafrika katku vastasesse võitlusesse samaväärselt meestega panustanud,» lausus Korts.

Märksõnad
Tagasi üles