/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/07/16/9851928t1ha516.jpg)
Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil jõudis jahitunnistust omavate naisküttide arv juulis 401-ni. Kui 2010. aastal oli naiskütte 207, siis kaheksa aastaga on nende arv pea poole võrra kasvanud. Viljandimaal omab jahitunnistust 28. naist.
Viljandimaal omab jahitunnistust 28 naiskütti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Naisküttide Seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt kõneles, et naiste tulek jahindusse on seotud paljuski sellega, et tänapäeva ühiskond on muutnud stereotüüpe ning see on soodustanud naiste aktiivsemast osalust jahinduses. «Lisaks on naised kaasa aidanud jahinduse paremale mainele ja suutnud valdkonna eetilisusele rõhku panna,» vahenda Roostfeldti sõnu Eesti Jahimeeste Selts.
Eesti Jahimeeste Seltsi kuulub 92 liikmesorganisatsiooni ja sealhulgas ka Eesti Naisküttide Selts. Eestis on kokku 14 475 jahimeest. Valdav naisküttide vanus jääb vahemikku 26‒40 eluaastat. Esimene suur naisküttide ühisjaht peeti 2010. aastal, mil omas jahitunnistust 207 naist, kaheksa aastaga on see tõusnud 401 liikmeni ning moodustab küttide koguarvust pea kolm protsentsi, mis on võrreldav põhjamaiste naaberriikidega.
«Jahinaised on jahindusse toonud värskust ja uut energiat,» kinnitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ning ütles, et naiste tahe midagi reaalset looduse ja loomade heaks ära teha, on kaasaegses jahinduses ääretult oluline. «Jahinaised ei jää sugugi meestele alla – nii on nad ka sigade Aafrika katku vastasesse võitlusesse samaväärselt meestega panustanud,» lausus Korts.