Soome ootab neil päevil teistelt eurotsooni maadelt tagasisidet oma kahepoolsele «tagatiste tagamise» kokkuleppele Kreekaga, kuid pole nõus seda muutma, kirjutab ajaleht «Helsingin Sanomat».
Soome võttis jäiga hoiaku
19. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kokkuleppe detailide üle läbi ei räägita ning neid ka ei lõdvendata. Kui see teistele riikidele ei sobi, siis jääb Soome Euroopa finantsstabiilsuse fondi kaudu Kreeka laenude tagamisest kõrvale,» ütles ajalehele Brüsselis eurotsooni rahandusministeeriumide ametnike kohtumisel Soomet esindav Jussi Lindgren.
Soome tõlgenduse kohaselt on Kreeka abilaenude tagamises osalemine ja kahepoolne kokkulepe õiguslikult kaks eri asja.
Austria rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles ajalehele, et Austria ei lepi Soome eristaatusega. «Sisuliselt oleksid Soomele maksjateks siis teised liikmesmaad,» märkis ta.
Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul ei ole võimatu, et Soome kahepoolne kokkulepe Kreekaga võib tuua kaasa ahelreaktsiooni ning teised eurotsooni riigid võivad hakata käituma samamoodi.
Soome rahandusminister Jutta Urpilainen teatas teisipäeval üllatuslikult, et Soome on saavutanud Kreekale antava laenu tagatiste osas kokkuleppe, mille kohaselt paigutab Kreeka tagatissumma sularahana Soome. Talletatav summa ja selle investeerimisest saadav tootlus katab pikemas perspektiivis Soome osaluse Kreekale antavas laenus.