/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/08/18/713468t1h34e2.jpg)
Kaitseminister Mart Laari sõnul ei ole valitsusel plaanis kaitseväelaste eripensione kärpida.
Riik ei kärbi kaitseväelaste eripensioni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellist kava kaitseministeeriumis ei ole. Me oleme valitsuses ja peaministriga neid asju rääkinud ning meil on arusaamine, et me liigume edasi täpselt samamoodi, nagu varem,» ütles Laar eile valitsuse pressikonverentsil.
Laar märkis, et kindlasti on eripensione võimalik kärpida, kuid teenistuskohustusi täites surmaga silmitsi seisvate inimeste pensionisüsteemi need muudatused ei puuduta.
Kelle rahakott aheneb?
Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt ei makstaks pärast 2013. aastat enam ametipensioni riigikontrolörile, riigikontrolli peakontrolörile, õiguskantslerile ja õiguskantsleri asetäitjale-nõunikule.
Eelnõu järgi ei saa eripensioni pärast muudatuse jõustumist neile ametikohtadele asunud ja need, kellel on alla poole vajalikust staažist. Seda makstaks aga õigustatud ootusest tulenevalt neile, kellel selleks praegu õigus oleks.
Eelnõu jõustuks 2013. aasta 1. jaanuaril. Sellest kuupäevast lõpetatakse ka juba määratud eripensionide ümberarvutamine palga muutumise põhjal ning hakatakse neid indekseerima samamoodi kui ülejäänud pensione.
Valitsus kavatseb aprillis heakskiidetud tegevuskava järgi viia järgmise aasta esimesel poolel ellu eripensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide reformi, mis eelmisel valitsusel pooleli jäi.
Tegevuskava järgi töötab valitsus eri- ja sooduspensionide reformi põhimõtted ja ajakava välja tänavu neljandaks kvartaliks. Järgmise aasta teiseks kvartaliks esitab sotsiaalministeerium töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse ning soodustingimustel vanaduspensione, väljateenitud aastate pensione ja eripensione kehtestavate seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Peaminister Andrus Ansip ütles aprillis, et hakatuseks võiks valitsus otsustada mõne eripensioni ärakaotamise ning mainis õiguskantslerit ja riigikontrolöri.
Kaua plaanitud reform
Sooduspensionide reform on olnud valitsuses kõne all juba aastaid. Soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide, eripensionide ning avaliku teenistuse seadusega sätestatud pensionide reformi põhimõtted said valitsuse heakskiidu 2008. aasta mais ning juba toona oli eesmärk kõik sooduspensionid senisel kujul kaotada. Siiski peaks reform rakenduma pika üleminekuperioodi jooksul.
Sotsiaalministeerium on reformi põhjendanud asjaoluga, et eripensionid annavad teatud inimeste grupile tunduvalt soodsamad võimalused võrreldes riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava pensioniga.
«Eripensioni liikide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord, samuti finantseerimise allikad erinevad suuresti, kusjuures nendel erisustel puudub enamasti ratsionaalne põhjendus,» märkisid reformieelnõu koostajad mullu kevadel valminud eelnõuprojekti seletuskirjas.
AJALUGU
Esimesena sätestati 1992. aastast eripensionid riigikogu liikmetele ja 1996. aastast hakati maksma ka avaliku teenistuse pensionilisa.
• Samal aastakümnel lisandusid eripensioni saajate hulka prokurörid, kohtunikud ja riigikontrolli ametnikud ning üksikud kõrgemad ametnikud.
• Eripensioni saajate arv kasvas kõige enam 2000. aastate algul politseiametnikele, kaitseväeteenistujatele ja piirivalveametnikele lisandunud soodustuste arvel.
• Eelmise aasta lõpul maksti eripensioni 2132 inimesele. Neist kõige suurema osa moodustasid politseiametniku pensioni saajad, keda oli 1328.
Allikas: BNS