Viljandimaa liigub viie gümnaasiumi kaotamise suunas

Tänavu juunis kirjutasid maavanem Kalle Küttis ja minister Tõnis Lukas alla koostööleppele, mille kohaselt koostab haridusministeerium Viljandimaa koolivõrgu mudeli. Foto: Liis Saar

Haridusministeeriumis väljatöötatava Viljandimaa koolivõrgu kava kohaselt võiks maakonda tulevikus jääda üheksa gümnaasiumi asemel neli, millest kaks oleks linnas.

Viljandi maavanem Kalle Küttis ütles "Eesti Päevalehele", et on näinud Viljandimaa haridusvõrgu mudeli nn. musti andmeid ja nende põhjal pole muud arenguteed kui lahutada omavahel põhikoolid ja gümnaasiumid ning seejärel jääks keskharidust andvaid koole maakonda neli.

Neist kaks võiksid olla linnas ja kaks maakonnas ehk üks põhja ja teine lõuna pool. Välistatud pole ka variant, et ühendatakse Olustvere maamajanduskool ja Suure-Jaani gümnaasiumi.

"Olen kõikvõimalikel haridusfoorumitel juba 1992. aastast rääkinud, et põhikoolid tuleb gümnaasiumist lahku lüüa," ütles Küttis "2003. aastal kirjutasin just selles valguses magistritöö, et tõestada, kui vajalik on eraldada põhikool gümnaasiumist. Pakkusin välja Viljandimaa mudeli."

Et mõttele tuge saada, sõlmis Küttis haridusministriga sel aastal lepingu, kus nähakse ette, et ministeeriumi kuludega tehakse Viljandis haridusuuring ja selle tulemusena pakub ministeerium Viljandi näitel välja maakondliku haridusvõrgu mudeli. Küttise sõnul on seda vaja, tõestamaks, et viimane aeg on eraldada põhikool ja gümnaasium. "Töö tulemused selguvad detsembri keskel, kuid olen näinud musti andmeid ja nende põhjal teist lahendust polegi," nentis ta.

Maavanema sõnul on üleminekuvariandina ette nähtud, et üks gümnaasium võiks lapsevanemate rahustuseks jääda Viljandis selliseks, kus lapsed õpivad I-XII klassini, teine oleks ainult gümnaasiumi ülemaste. "Tulevikus võiks Viljandi-suuruses linnas rääkida ühest kõrgkoolieelsest gümnaasiumist," lisas Küttis. "Selles oleks näiteks kuus paralleelklassi, igas klassis 25 last. See teeks kooli kohta 450 last."

Maavanem tunnistas, et selliste muudatuste tegemiseks on vaja teha palju selgitustööd,
"Kool, kus on koos I ja XII klass, on sama vana nagu kolhoos. Kui me suutsime loobuda kolhoosidest, miks me siis vanast koolisüsteemist ei taha loobuda?" küsis Küttis "See on ju ainult laste nimel, kellele anda esmalt tugev ja ühtlane põhiharidus ning seejärel tugev gümnaasiumiharidus."

Haridusministeeriumis on praegu ettevalmistamisel koolivõrgu korrastamise kava, mille järgi võidakse Eestis umbes sada gümnaasiumi kinni panna.

"Praegu paneme kokku pilti, kus vaatame vajadusi ja kvaliteeti, ning sellest selgub, kui palju gümnaasiume oleks Eestil tegelikult vaja ja kui palju neid lähiaastatel vähemaks jääb," ütles haridusminister Tõnis Lukas.

See tähendab, et 2012. aastal saavad kindlaks määratud tingimustele vastavad gümnaasiumid ja põhikoolid koolitusloa. "Et põhiliselt on jutt gümnaasiumidest, siis tingimustele mittevastavad gümnaasiumid koolitusluba ei saa," selgitas Lukas.