Tormas võib kohata Jakobsoni vaimu

Eesti künnimeeste võistkond (paremalt): Kaspar Järvala Raplamaalt ning Jakobsoni noorusmaa kündjad Margo Pajo ja Raido Kunila.

FOTO: Anatoli Makarevitš / Vooremaa

Inspireerituna ütlusest Pariisi ja Nuustaku kohta, oleks põhjust soovitada enne Kurgjat ära käia Tormas, kus «Sakala» asutaja Carl Robert Jakobson veetis oma lapsepõlve ja noorusaastad ning alustas tööd kooliõpetajana.

Jõgevamaa Torma valla põllumeeste seltsi eestvedaja ja põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili leiab, et just seal kujunesid Carl Robert Jakobsonil arusaamad, millele tuginedes pidas ta kolm isamaalist kõnet, asutas ajalehe «Sakala», korraldas esimese künnivõistluse ning asus Kurgjale rajama edumeelset põllumajandustootmist arendavat talu.

Noorusmaa jääb mõjutama

Ahto Vili on veendunud, et Carl Robert Jakobsoni esimesel 18 eluaastal, mis ta veetis Tormas, on väga tähtis roll rahvusliku ärkamisaja karismaatilise liidri edasistes mõtetes ja tegudes.

«Meile kõigile jääb ju suuresti pähe lapse- ja noorusaastatel välja kujunenud nägu. Nii olid lood ka Carl Robert Jakobsoniga, köstri-kooliõpetaja ja Torma pasunakoori asutaja Adam Jakobsoni pojaga. Võiks lausa öelda, et ilma Tormata poleks Kurgjat,» ütles ta.
Kuigi Ahto Vili on pärit Pärnust, seega üsna Vändra vallas paikneva Kurgja lähedalt, tunnistab ta, et temast sai jakobsonlane just Tormas.

Sünniaastapäeva auks künnivõistlus

Pidades silmas ajaloolist fakti, et Carl Robert Jakobson korraldas 1874. aasta 10. augustil Pärnumaal esimesed künnivõistlused, tähistati Tormas tema 170. sünniaastapäeva Eesti-Soome künnivõistlusega.

Tavaadraga kündmises võitis selle Eesti meeskond, kuhu lisaks Raplamaa mehele Kaspar Järvalale kuulusid tormalased Raido Kunila ja Margo Pajo, kes on tippkündja Mait Pajo poeg.

«Kõlab ehk küll spekulatiivselt, kuid tahaks uskuda, et Jakobsoni noorusmaadel on meisterkündjate võrsumiseks väga hea aura,» lausus Ahto Vili.

Soome võistkonna liikmed Markku Nuutinen, Kalervo Oksanen ja Juhani Grönlun avaldasid arvamust, et Margo Pajol oleks potentsiaali mõne aasta pärast üheks maailma künnimeistrivõistluste favoriidiks saada.

Torma vallavanem Riina Kull rääkis, et Raido Kunilat ja Mait Pajot on tunnustatud Torma valla kõrgeima autasu, Jakobsoni aurahaga. «Usutavasti teenib selle peagi välja ka Margo Pajo,» lausus ta.

«Mulle sai Carl Robert Jakobson lähedaseks eelkõige oma kooliõpikute, rahvuslikkuse ja isamaalisuse kaudu,» kõneles omavalitsusjuht, kes on erialalt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning enne vallavanemaks valimist töötas Torma valla Sadala põhikooli direktorina.

Adra ja sulega Jakobsoni vaimus

«Meie kandi suurmees on jäädvustatud Torma valla tunnuslauses «Adra ja sulega Jakobsoni vaimus». Traditsiooniks on kujunenud kooliõpilastele korraldatav Jakobsoni kõnevõistlus «Isamaa on meile püha», kus on osalenud ka Viljandimaa noori,» rääkis Riina Kull.

Enamik pidulikke vabaõhusündmusi Tormas saab teoks Carl Robert Jakobsoni monumendi juures, mis paikneb suurmehe nime kandva põhikooli ees.

Muide kuju, mille autor on kunstnik Roman Haavamägi, avati Eesti ajaloo ühel saatuslikumal päeval, 1940. aasta 21. juunil. Kuigi algul oli tunda vastuseisu, leppisid nõukogude okupatsioonivõimu esindajad monumendi püstitamisega.

2007. aastal avati Torma kooli seinal aga Carl Robert Jakobsoni bareljeef ning rahvavalgustaja ja kirjamehe 170. sünniaastapäevaks sai uue väljanägemise tema muuseumituba koolimajas.

Direktor veedab ühe öö koolimajas

Torma kooli õpilastel, pedagoogidel ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajast direktoril Toomas Aavasalul on kord aastas kombeks öö koolimajas veeta ja seal ka Jakobsoni vaimuga kohtuda. Koolijuhi sõnul ei ilmuta kuulsa mehe vaim end aga niisama, vaid siis, kui õpilased on tublilt ja hoolikalt õppinud ning viisakalt käitunud.

Kui fantaasialainel jätkata, siis peaks Jakobsoni vaim end mõnusasti tundma Torma põllumajandusosaühingu tänapäevases lüpsifarmiski. Sellega said tutvust teha ka tema sünniaastapäeva tähistamisel osalenud inimesed.

«Meil on kümme tiinet mullikat, kellel on Ameerika Ühendriikidest toodud munarakk, et kõrggeneetilisel teel loomi saada,» rääkis Ahto Vili.

«Aeg läheb edasi, kuid püsiväärtused jäävad,» arutles ta. «Neiks on kindlasti ka Carl Robert Jakobsoni koostatud «Põllutöö kümme käsku». Missugust käsku ülimuslikuks pidada, on võimatu öelda, sest põllumajanduses ei saa üht tegurit teisest tähtsamaks pidada.»

Arvamus

Margo Pajo,
kündja

Olen kündnud 2004. aastast ja siis osalesin esimest korda ka künnivõistlusel.
Ettevalmistused kulgesid plaanipäraselt, kuigi harjutamiseks oleks võinud rohkemgi aega võtta. Isa Mait Pajo peamine nõuanne oli: «Künna hästi!» Positiivse mulje jätsid soomlased, sest nendegi seas oli mehi, kes on edukalt kündmise maailmameistrivõistlustel osalenud.

Tagasi üles