Keskpank laseb ringlusse uusi käibemünte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sellest nädalast hakkavad inimesed poodidest vahetusrahana tagasi saama ka 2018. aasta euromünte.
Sellest nädalast hakkavad inimesed poodidest vahetusrahana tagasi saama ka 2018. aasta euromünte. Foto: Eesti Pank

Seni olid 5-sendised ja suuremad Eesti käibemündid ringluses aastaarvuga 2011 – see oli aasta, kui Eesti euro kasutusele võttis. Sellest nädalast aga hakkavad inimesed poodides vahetusrahana tagasi saama ka 2018. aasta euromünte.

Eesti 1- ja 2-sendised käibemündid eristuvad kõigist ülejäänud käibemüntidest. 5-sendised ja suuremad mündid ringlevad aktiivselt ja seetõttu tuli alles seitse ja pool aastat pärast euro kasutuselevõttu lasta ringlusse uusi, millel on aastaarv 2018. Seevastu 1- ja 2-sendiseid münte laseb Eesti Pank igal aastal ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu, sest inimesed saavad neid küll poodidest vahetusrahana, kuid kasutavad neid edaspidi väga vähe. Seetõttu on keskpank algatanud arutelu Eestis 1- ja 2-sendiste müntide kasutuse piiramise teemal.

Eesti Pank täiendas tänavu käibemüntide varusid ning vermis aastaarvuga 2018 juurde kõiki käibemünte: 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendiseid ning 1- ja 2-euroseid.

Kokku on vermitud 3 960 000 käibemünti. Varem on 2018. aastal ringlusesse lastud erikujundusega 2-euroseid mälestusmünte: 485 000 «Balti riigid 100» münti ja 1 312 800 «Eesti Vabariik 100» münti. Aasta lõpuks vermitakse kogutiraažiga 15 500 000 juurde 2-, 5- ja 20-sendiseid.

Käibemünte lastakse ringlusse vajadust mööda kommertspankade kaudu, kes omakorda varustavad jaekaubandust. Lähinädalatel saab väikestes kogustes münte soetada Eesti Panga muuseumipoest ja Omniva e-poest.

Tagasi üles