Kaitsepolitsei väitel üritasid möödunud nädalal kaitseministeeriumi tulistamisjuhtumit lahendama läinud korrakaitsjad vältida nende poole tule avanud juristile Karen Drambjanile surmavate vigastuste tekitamist, kuid see ei õnnestunud.
Karen Drambjani elu püüti säästa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei pressiteenistus nentis, et esialgseil andmeil pani Drambjan toime mitu kuritegu, muu hulgas mõrvakatse üliohtlikul viisil ja mitme inimese suhtes.
«Isik, kes ei allu politseiametnike korraldustele, kellel on kaasas tulirelv ja mitu ohtlikku omavalmistatud lõhkeseadeldist ning kes on neid ka juba inimeste vastu kasutanud, on kahtlusteta üliohtlik. Tema kahjutuks tegemise peamine eesmärk on tagada kõigi teiste inimeste, sealhulgas politseiametnike, ohutus,» teatas pressiteenistus.
Kaitsepolitsei kinnitusel on vastavalt politsei ja piirivalve seadusele tulirelva kasutamine sellises olukorras täielikult õigustatud: «Politseil ei ole tulirelva kasutamise eemärk kunagi surmavate vigastuste tekitamine ja polnud seda ka Karen Drambjani suhtes. Pärast tulevahetust püüti Karen Drambjani elustada.»
Kapo politseikapten Martin Arpo ütles, et Drambjan oli kaitsepolitseiametile varasemate õigusrikkumiste tõttu tuttav. Ehkki Arpo ei täpsustanud, millistega, on ilmne, et tegu oli Eesti riigi vastu suunatud avalduste või tegevusega.
Arpo lisas, et kapo ei saa poetada sõnagi selle kohta, millised olid ameti ja Drambjani võimalikud vestlused või kokkupuuted. «See, kuidas me teavet kogume, ei kuulu avalikustamisele,» tähendas ta vaid.
«Postimehel» ei õnnestunud saada infot selle kohta, mida tegid poole tunni jooksul Drambjaniga ühes ruumis viibinud kaitseliitlased. Selge on see, et ühel hetkel õnnestus neil põgeneda ja kõik ülejäänud ministeeriumi töötajad kasutasid kaitseliitlaste pooletunnise kinnihoidmise ajal võimalust hoonest ära minna.
Kaitsepolitseinikud saatsid sündmuskohale ka oma läbirääkija, aga läbirääkimised ei andnud vähimatki tulemust. Lõpuks haarasid nad initsiatiivi ning tulevahetus lõppes Drambjani surma ja ühe tulevahetuses osalenu kerge haavatasaamisega, sellal kui teise eriüksuslase päästis kuulivest.
Kaitseminister Mart Laar ütles USA ajalehes «Washington Times» ilmunud intervjuus, et Karen Drambjani võis kuritööle kihutada Vene propaganda.
«Küsimusele, mis seda inimest täpselt ajendas, on raske vastata,» ütles Laar «Washington Timesile». «Üks võimalus, mida me uurime, on see, kas teda ajendanud faktoriks oli massiivne Eesti vastu suunatud propagandarünnak, eriti viimasel nädalal.»
Minister selgitas, et viimase kuu jooksul ründas Vene välisministeerium korduvalt Eesti valitsust.
«Selliste tegude eesmärk on meie elustiili ja institutsioonide ründamine. Oleme uhked, et elasime kriisi üle tavakodanikke kaotamata. Liigume Eesti demokraatia arendamisega edasi. Me ei korda vigu, mida mõni teine riik on teinud. Oleme lääneriik,» kinnitas Laar.