Eesti keelt aitavad kaitsta terve mõistus ja hiljuti uuendatud seadus

Ilusa eesti keele kõrval leiab Viljandi asutuste ja ettevõtete seintelt endiselt võõrkeelseid silte. Mõne äri uksel on pisemas kirjas eestikeelne selgitus, nii et võimalik kunde teadmatusse ei jää. Kuigi kõige tõlkimist seadus ei nõua ning tähenduseta nimede puhul seda teha ei saagi, võiks keeleinspektsiooni hinnangul lisada eestikeelse selgitava teksti juba firma enese huvides, et klientidel oleks pilt selge. Foto: Elmo Riig / Aivar Aotäht (montaaž)

Juulist kehtima hakanud uus keeleseadus seab võõrkeelsetele siltidele ja ettevõtete liiginimetustele varasemast karmimad, eesti keelt kaitsvad nõuded.

Seaduse järgimist kontrollib ja rikkujaid kutsub korrale keeleinspektsioon. Kuigi karistuseks on ette nähtud trahvid, püüab inspektsioon esialgu korda luua hea sõnaga.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, kui palju on keeleinspektorid selle pisut enam kui kuu aja jooksul seaduse täitmist kontrollinud?

Juba seaduse vastuvõtmisest veebruaris asusime ettevõtjaid teavitama. On neid, kes on oma sildid korda teinud, kuid kahjuks leidub neidki, kes on ka pärast seaduse jõustumist ainult võõrkeelse teabe välja jätnud. Erilisi muudatusi ei ole. Kõige tähtsam on esmajoones nõuet teadvustada. See võtab kindlasti rohkem aega kui kuu või paar.

Ettevõtluses toimub ka palju muudatusi: firmad lähevad pankrotti ja asemele tulevad uued, kellele tuleb taas nõudeid selgitama hakata.

Kuidas erinevad keeleseaduse täitmises üksteisest Eesti piirkonnad?

Traditsiooniliselt on kõige halvem olukord Tallinnas, eriti kesk- ja vanalinnas, kus on palju väikseid kaubandus- ja toitlustusettevõtteid. Probleeme on ka Tartus, mõningal määral Pärnus ja veel mõnes piirkonnas, kuhu üritatakse turiste meelitada.

Kui turistid on seisukohal, et neid meelitab pigem see, mis on Eestis muust maailmast erinevat, siis ettevõtjad kipuvad arvama, et mida rohkem Eesti Londoni või Brüsseliga sarnaneb, seda enam turistid siia tulla tahavad. Üllatav on mõne Lasnamäe pimedal kõrvaltänaval asuva kohviku omaniku seletus, et sildid on ingliskeelsed sellepärast, et teenindatakse ainult turiste.

Viljandis ja Viljandimaal ei ole juulis järelevalvet tehtud. Käisin puhkuse ajal mitu korda Viljandis ning olulisi rikkumisi silma ei hakanud, ehkki ausalt öeldes ma neid ka ei otsinud — puhkus ikkagi.

Kas leidub asutusi ja firmasid, kes on ise keeleinspektsiooniga ühendust võtnud ning seaduse kohta selgitusi palunud?

Ettevõtjate kiituseks tuleb öelda, et neid, kes enne sildi ja reklaami tellimist ning paigaldamist meilt nõu küsivad, on järjest rohkem. Meile võib helistada, kuid kõige parem on, kui ettevõtja või reklaamifirma saadab meile kavandi. See aitab edasistest probleemidest hoiduda.

Keeleseaduse lõpus on loetelu, milliseid trahve võivad rikkumised kaasa tuua. Millise karistuse saab määrata asutuse, firma või muu nime väära esitamise eest?

See puudutab keeleseaduse 16. paragrahvi. Karistuseks on kuni 800 eurot, juriidilise isiku puhul kuni 1300 eurot.

Seni ei ole me avaliku teabe ja reklaami keelenõuete rikkumise puhul kordagi väärteokaristust rakendanud. Enamik ettevõtjaist on oma sildi korda teinud pärast märgukirja saamist. Märgukirjas esitame leebes vormis soovituse seadusrikkumine lõpetada.

Kui see ei aita, teeme ettekirjutuse ja kui seegi ei aita, ettekirjutuse koos sunnirahahoiatusega. Sunniraha erineb trahvist selle poolest, et kui ettevõtja täidab ettekirjutuse nõude, ei pea ta sunniraha maksma. Trahv tuleb aga kindlasti ära maksta ning see kantakse karistusregistrisse.

Meie põhimõte on see, et kui probleemi on võimalik lahendada leebes vormis, siis nii me ka teeme.

Palun selgitage: kui asutuse seinal või uksel on ainult selle nimi, siis millisel tingimusel peab olema lisatud, mida seal tehakse, mida müüakse ja missuguseid teenuseid pakutakse?

Kui nimes on võõrkeelne liiginimetus, näiteks bar, pub, restaurant, shop, lounge või casino, tuleb see eesti keelde tõlkida. Samuti peab eesti keelde tõlkima nimes leiduva olulise tarbijateabe, näiteks Fast Food, Wine & Cheese, Currency Exchange.

Ühestki seadusest ei tule aga otsesõnu välja, et ettevõte peaks igal juhul oma liiginimetust eksponeerima. Seega saab keeleinspektsioon nõuda eestikeelse liiginimetuse lisamist ainult sel juhul, kui on võõrkeelne liiginimetus.

Kõnealust valdkonda reguleerib ka kaubandustegevuse seadus. Selle järgi on kaubanduslik teave muu hulgas tegevuskoha tähistus kaupleja ärinime, kaubamärgi, domeeninime ning kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga, tegevuskoha nime korral ka selle nimega.

Seega võib tegevuskohal olla nimi, kuid ei pea olema. Samuti ütleb kaubandustegevuse seadus, et tegevuskoha tähistus võib paikneda kas ainult müügikoha juures, enne tegevuskoha sissepääsu, ehitisel, kus tegevuskoht asub, või kõikides nimetatud kohtades korraga.

Ärinimedega seonduvat reguleerib lisaks äriseadustik. Selle järgi kirjutatakse ärinimi eesti-ladina tähestikus, kuid seda tähestikku kasutades saab kirjutada nimesid väga mitmes keeles. Kui ärinimi on ametlikult registreeritud, ei saa keelata selle avalikku eksponeerimist. Kui ärinimes on ettevõtte liiginimetus, tuleb see tõlkida eesti keelde.

On juhtumeid, kus kokku langevad ärinimi ja ettevõtte nimi. Näiteks ärinime Forum Cinemas aktsiaselts all tegutseb ettevõte nimega Coca-Cola Plaza. Eestikeelsuse seisukohalt on tähtis, et tegemist on kinoga, ning seda tulebki tarbijale öelda. Sõna plaza eesti keelde tõlkida ei ole vaja, sest see teave pigem eksitaks tarbijat.

Pankade puhul reguleerib teabe edastamist ka krediidiasutuste seadus. Välisriigi krediidiasutus võib Eestis tegutseda selle nime all, mille all ta tegutseb oma riigis, ja seda võib ka eksponeerida. Tähtis on, et tarbija saaks aru, mis asutusega on tegemist. Swedbanki eesti keelde tõlkima ei pea. On tehtud nalja, et peaks olema Rootsipank, kuid nii see kindlasti ei ole.

Tallinnas oli söögikoht, mille akna peale olid joonistatud kassid ning kirjutatud ingliskeelne tekst Sushi Cat. Saime kaebusi inimestelt, kes pidasid seda lemmikloomapoeks ning olid pettunud, et seal sushit pakuti.

Mida selgem ja arusaadavam on teave, seda parem on, kuid iga sõna ja sammu ei saa ettevõtjale ette kirjutada.

Reegleid on niisiis palju ja lihtne kaupmees võib segadusse sattuda. Kas saaks neid kõiki kuidagi kokku võtta?

Tarbijale peab olema arusaadav, millise äriga on tegu: kas näiteks panga, tankla, kaupluse, restorani, kohviku või ööklubiga.

Kui nimi midagi ei tähenda või kaubamärk teavet ei paku, ei pea seda ka eesti keelde ümber panema. Seaduse mõte on tarbija teavitamine.

Kokkuvõttes tuleb iga sildi ning reklaami puhul tuvastada, mis juhtumiga on tegemist ning milline seadus peale keeleseaduse seda reguleerib.

Kõige lihtsam on seega kõikvõimalikke lühendeid ja tähenduseta nimesid kasutavatel firmadel — nemad midagi muutma ei pea.

Nii see on, kuid loodetavasti ei ole ettevõtjad huvitatud sellest, et nad oma siltidega tarbijates võimalikult suurt segadust tekitaksid.

Äsja vestlesin ühe ettevõtjaga, kes lõpuks leidis, et kuigi tema ettevõtte nimi midagi ei tähenda ja seetõttu ta seda eesti keelde tõlkima ei pea, on talle kasulik paigaldada aknale teave ettevõtte tegevusvaldkonna kohta.

Mida teha juhul, kui nimi on eestikeelne, kuid see ei pruugi anda selgust, millega ettevõte täpselt tegeleb?

Ettevõtte ärinimes ja ettevõttenimes ei pea olema teavet tegevusala kohta, nimevalik on vaba. Mõnel puhul on tõesti raske aimata, millega ettevõte tegeleb. Sel juhul jääb ainult soovitada, et äritegevuse huvides on kasulik potentsiaalsetele klientidele teatavaks teha, millega firma tegeleb.

Kuidas suhtuda kaupluste nimes levinud sõnasse «market»? Üleriiklike marketite kõrval on Viljandis näiteks Mulgi market.

«Market» on võõrsõna, võõrsõnad on aga eesti keele loomulik osa ning neid on täiesti normaalne kasutada.

Võrdluseks kordan, et pub, shop, restaurant ja teised sellised on võõrkeelsed sõnad ja need tuleb tõlkida eesti keelde.

Keeleseaduse mõte on, et eestikeelne tarbija peab saama vähemalt sama palju teavet kui võõramaalasest või võõrkeeli oskav tarbija.

Viljandi tuntud hotell kannab suures kirjas nime Grand Hotel Viljandi. Kuigi võõrapärane, saab ilmselt igaüks aru, et tegu on hotelliga. Kuidas seda kommenteerite?

Seaduseelnõu menetlemise ajal vaieldi selliste sõnade üle üsna elavalt, kuid lõpuks leiti, et ehkki võõrkeelne sõna võib olla mõistetav, peab liiginimetus, näiteks hotel või pub, olema ka eestikeelne.

Eestikeelne liiginimetus ei tarvitse olla ettevõtte võõrkeelse nimega sama kujunduse ja suurusega, selle võib paigutada näiteks asutuse sissepääsu juurde.

Mõnel juhul võib jääda kahtlus, kas tegu on eesti- või võõrkeelse nimega. Oletame, et on sellised nimed nagu King, Silk, Hall, Pink, Seal ja Tool. Ehk on teinekord mitmekeelne sõnamäng nimevalikul määravakski osutunud.

Kui ärinimi või ettevõttenimi on ainuke teabeallikas ja see tekitab segadust, on tõenäoliselt vaja anda lisateavet. Aga seda saab otsustada praktika alusel. Kui ikka kaupluse nimi on King ning see pole kingapood, vaid seal müüakse näiteks rojalistidele mõeldud aksessuaare, vajab see lisateavet.

Seadust rakendades tuleb lähtuda seaduse sättest, seaduse mõttest ja tervest mõistusest.

Uue keeleseadusega samal ajal hakkas kehtima uus liiklusseadus. Kuidas suhtub keeleinspektsioon sellesse, et mõnel pool Eestis tähistatakse liinibussidele mõeldud tee inglise keele päraselt sõnaga «BUS»? Võiks ju eestlaslikult ühe S-i juurde panna.

Juba vana liikluseeskirja kehtimise ajal võis Viini teedekonventsiooni järgides kasutada ingliskeelset sõna «BUS». Nüüd lubab seda ka uus liiklusseadus.

Muide, ka teemärgis ja eesõigusmärk STOP on ingliskeelsed, samas kui keelumärkidel STOPP/POLITSEI ja STOPP/KONTROLL on «stopp» kirjutatud eesti keeles, nagu ka osutusmärgil STOPP.

SEADUS

Viitade, siltide, ettevõtte liiginimetuse ja välireklaami eestikeelsuse nõude sätestab keeleseaduse 4. peatüki «Eestikeelne teave ja teenindamine» 16. paragrahv.
• (1) Avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed.
• (2) Avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.
• (3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, milles on olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures.
• (4) Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab selles leiduma vähemalt kokkuvõttev eestikeelne teave tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta.
• (5) Avalikel üritustel peab korraldaja tagama olulise võõrkeelse teabe tõlke eesti keelde.
Allikas: «Riigi Teataja»

Küsimus omanikule

Viljandi Pappa Pizza omanik Silver Särev ütles, et tal on plaanis söögikohale eestikeelne silt lisada. Kuigi pizza on ilmselt paljudele eestlastelegi arusaadav sõna, puudub sel pitsabaaril seni meie enda keeles selgitus. Särev lisas, et siinne toidukoht kuulub Pappa Pizza ketti ja nõnda on tal plaanis sildi asjus esmalt teistega konsulteerida.

Aktsiaseltsil IMG Kasiinod tegutseb Viljandis kasiino, mille kaubamärk on Casino Grand Prix. Hoonel on värvikirevad reklaamid, aga pole eestikeelset sõna «kasiino». Samas on üksnes eesti keeles «baar» ja nii inglise kui eesti keeles saab teada valuutavahetusest. IMG Kasiino ei leidnud mahti kommenteerimiseks, sest firma sekretäri sõnul on sõnaõiguslik isik puhkusel.

Kommentaari ei andnud ka Day Off. Kui möödujal tekib siiski huvi päris ukse juurde uudistama astuda, mis rajatisega tegu on, leiab ta seal pisemas kirjas sildi, mis annab eesti keeles teada vaba aja kaubamajast.