Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline küsimus tekkis mul, kui lugesin 6. augustil ilmunud «Sakala» kuuendal leheküljel Nikolai Baturini elu ja loomingut käsitlevat artiklit, mille autor oli kirjanik Lauri Sommer.
Lugesin huviga, kuid aeg-ajalt põrkasin tekstis kummalistele sõnadele — mina nimetaksin neid võõrsõnadeks. Näiteks nyyd, kyll, yks ja ytles.
Lause mõtte järgi oli võimalik välja nuputada, et eesti keele kirjatäht «ü» oli asendatud võõrtähega «y». Miks? Olen küll varem täheldanud, et mõni edev naine on asendanud oma nimes i-tähe y-ga. Näiteks Kelli—Kelly ja Merilin—Merylin. Ikkagi efektne ja võõrapärane!
Ise olen vanem inimene, kuid olen noorte käest kuulnud, et eesti keele täpitähtedega on arvutimaailmas suheldes raskusi. Ajalehe eesti keel võiks siiski olla võõrtähtedega moonutamata.