Töötaja vajab esindajat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harri Taliga
Harri Taliga Foto: Artur Sadovski / Postimees

EESKUJULIKKU ETTEVÕTLUST on Eestis kombeks iseloomustada sõnadega «tänapäevane», «läänelik» ja «euroopalik». Sama suunda väljendas Reformierakonna valimisprogrammi loosung «Eesti Põhjamaade tiigriks!».

Kahjuks ei taheta meil aga kuidagi omaks võtta Põhjamaadele ja Lääne-Euroopale põliselt omaseid väärtusi.

Nii domineerib Eestis töösuhetes jätkuvalt varakapitalistlik ettekujutus, mille kohaselt töötaja peab olema tänulik, et talle üldse tööd antakse ja mingitki palka makstakse, ning kui ta sellega rahul pole, pangu hõlmad vöö vahele ja lahkugu. Töötajate algatusi töökorralduse ja -tingimuste parandamiseks peetakse paljudes ettevõtetes taunimisväärseks või lausa lubamatuks.

Paraku kohtab isegi põhjamaalastele kuuluvates ettevõtetes niisugust töötajavaenulikku suhtumist, mis emafirmas Rootsis, Norras või Soomes ei tuleks tööandjatel mõttessegi.

SELLINE kui-ei-meeldi,-mine-ära suhtumine on kõike muud kui tänapäevane ja inimkeskne. Riigi tasandil on niisugune tendents päädinud sellega, et need andekad inimesed, kes võiksid riigi arengusse kõige enam panustada, lahkuvad Eestist.

Pealegi edendavad demokraatiat aktiivsed kodanikud, mitte vaikimisele sundiv võimuaparaat.

Samamoodi on töösuhetes. Need töötajad, kellel on pealehakkamist ja tööle pühendumist piisavalt, et nad vigu märgates teeksid julgelt ettepaneku lahendada probleem parimal võimalikul moel, on ettevõtte väärtuslikem vara, mitte tööandja suurimad vaenlased.

Näeme tihti, kuidas aktiivsed ametiühinguliikmed ja edukad usaldusisikud töötavad firmades väga kaua, jõudes karjääriredelil kõrgele ka põhitööl. Seda seepärast, et nende eesmärk ei ole teenida suuri summasid oma rahakotti, vaid aidata parimal viisil kaasa ettevõtte heale käekäigule.

Seetõttu peaks iga ettevõte, kes tahab olla euroopalik ja edukas, lähtuma tänapäevastest põhimõtetest ka töösuhetes.

See tähendab, et tööandjal tuleks igati toetada töötajaid esindava usaldusisiku valimist ning sisulist sotsiaaldialoogi konsensuse saavutamiseks töötingimuste ja ettevõtte arengu küsimustes. Aga ka ametiühingu moodustamist, kui see on töötajate soov.

ET KÕIK, kes alles kaaluvad töötajate esindaja rolli võtmist oma kollektiivis või on juba usaldusisikuks valitud, pääseksid alati ja igal pool ligi asjalikule ja sisukale infole töötajate esindamise küsimustes, lõi ametiühingute keskliit Euroopa sotsiaalfondi rahastusel usaldusisiku veebikoolituse keskkonna http://usaldusisik.eakl.ee.

Sealt saab huviline teavet selle kohta, millised õigused, kohustused ja kaitse annab seadus talle seoses usaldusisiku rolli täitmisega. Lisaks jagatakse häid nõuandeid tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks tööandjaga ja konfliktide vältimiseks.

Tööandjaga suhtlemisel on usaldusisikule hädavajalik ka ülevaade kõige olulisemast töölepinguseaduses, samuti töökeskkonna, võrdse kohtlemise ja sotsiaalkindlustusega seotust. Väärtuslikud on esmased nõuanded selle kohta, kuidas kaitsta töötajaid varalise vastutuse küsimustes, koondamisolukorras ja töövaidlustes. Koolituskeskkonnast leiab ka lihtsad juhised ametiühingu moodustamiseks.

Usaldusisiku veebikoolituse saab läbida eesti ja vene keeles ning kogu teave on kättesaadav nii audiotekstiga varustatud slaididena kui prinditavate PDF-failidena. Omandatud teadmiste kontrollimiseks on koolituskeskkonnas test.

Kindlasti saab usaldusisiku veebikoolitusest head praktilist nõu ja tuge iga töötaja, kes soovib kaasa aidata tööelu kvaliteedi paranemisele oma kollektiivis — olgu ta eestlane või venelane, Tallinnast, Muhu saarelt või Setumaalt, töötagu ta tehases, laevas või ratastoolis kodukontorist.

Igaüks meist vajab teadmisi, kuidas lahendada tööelus esinevaid probleeme partnerluse ja sotsiaaldialoogi vaimus. Oma tööelu kujundamises osalemine peaks muutuma igale töötajale loomulikuks. See aga eeldab mõistvat ja toetavat suhtumist ka kõigilt end tänapäevaseks ja euroopalikuks nimetavatelt tööandjatelt.

Tagasi üles