Lumeuputus lõpeb tulvaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Männimäel Säästumarketi lähedal on jalakäijad veerohkel ajal sunnitud
äärekivil turnima.
Männimäel Säästumarketi lähedal on jalakäijad veerohkel ajal sunnitud äärekivil turnima. Foto: Elmo Riig / Sakala

Alles äsja erakordse lumehulga tõrjumisega vaeva näinud teehooldusfirmad on viimastel päevadel ametis lobjaka koristamisega ning jalakäijad laveerivad siin-seal lompide vahel.


Suured teed olid eile juba lumest puhtad, kuid kõrvalisemates paikades lasus lumelopp ning lompidesse kogunes sulavesi. Eriti tuli liiklemisega vaeva näha


suurmajade juures, kus heakorra eest lasub vastutus korteriühistutel.



Viljandi abilinnapea Rein Triisa hindas, et linnatänavate koristamisega on toime tuldud  rahuldavalt.



««Hästi» oleks palju öelda, sest mõnes kohas oleks kindlasti kiiremini ja paremini saanud,» rääkis ta. «Võttes arvesse aga selle lumetormi erakordsust, olnuks ka ülekohtune nõuda, et tänavad kohemaid laitmatult puhtaks saanuks. Ei usu, et nõnda ekstreemne ilm niipea kordub, kuigi välistada ei saa muidugi midagi.»



Teede puhastamine jätkub


Triisa lausus eile pärastlõunal, et suure lumesaju järelmõjude likvideerimine ehk tänavate puhastamine veel jätkub. «Natuke kahju isegi, et viis päeva sai kõvasti vaeva nähtud ja nüüd sulab lumi ära,» lisas ta naljatoonis.



Koristusmasinad viisid koormate kaupa tänavatelt kogutud lund endise Vikerkaare restorani esisele asfaltplatsile. Triisa nentis, et see oli Viljandis ka ainuke koht, kuhu pääses sedasi lund ladestama.



Viljandis teede ja tänavate korrashoiu eest hoolitseva aktsiaseltsi Cleanaway Lääne regiooni juhataja Jaan Viljas vastas küsimusele, kuidas firma suure lumehulga koristamisega toime tuli: «Ütleme, et saime hakkama. Käsi püsti ei tõstnud.»



Ta ütles, et linlasedki suhtusid erakordse lumetormi põhjustatud olukorda normaalselt.



Ekstreemsed tänavad


«Ka kõige suurema möllu ajal jõudsime paar korda enamiku tänavaid lumesahaga läbi sõita,» lausus Viljas. «Usun, et 99 protsenti Viljandi tänavatest olid liigeldavad. Muidugi oli kohti, mis jäid esimestel päevadel ka puhastamata. Näiteks ei riskinud lumesahk sõita Kõrgemäe tänavast. Ainuke võimalus olnuks sealt alla minna, aga tee ääres seisid autod ja sahk võinuks neile otsa libiseda.»



Veel tõstis Viljas ekstreemsete liiklemisolude poolest esile Pika, Õuna ja Talli tänavat. «Torm on torm ja mõnikord tuleb äärmusi ette,» sõnas ta.



Küsimusele, kuidas ta ise neil päevil autoga liikles, vastas Viljas, et sõitis nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja ning püüdis sügavat lund vältida.



Ta täpsustas, et mõni päev kulub veel lobjaka tõrjumisele ja siis peaksid kõik tänavad taas normaalselt liigeldavad olema.



Teise firmana võitleb Viljandis lume ja jää vastu osaühing Floreas Viljandi, kes peab hoolitsema haljasalade ja parkide eest. Selle juhataja Margus London sõnas, et ettevõte tuli oma ülesannetega toime, kuigi raskusi muidugi esines.



Nagu ta selgitas, oli märga lund mõnes kohas nii palju, et see pani koristusmasinad tõsiselt proovile. «Aga tulime olukorrast välja. Mina olen rahul,» hindas ta. «Ega meie poole suuri kriitikanooli lennutatudki.»

Märksõnad

Tagasi üles